Tiia Teppan ja Riho Raave: Tartu käib kooliuuenduste teed

FOTO: SCANPIX

Linna gümnaasiumid / Uuel õppeaastal alustab 959 noort.

Nüüd, kui esimesed kooliastujate arvud uueks õppeaastaks üldiselt paigas, on hea meel tõdeda, et Tartu kooliuuendused on kavandatud õiges suunas.
Peale arvuliste näitajate tõotavad alustatud muudatused ka kvalitatiivset hüpet hariduselus tervikuna, mis pakub ka õpilastele mõndagi uut ja huvitavat.

Prognoosid pidasid paika

Uuel õppeaastal suureneb Tartus esimesse klassi astujate arv, ent tunduvalt on vähenenud gümnaasiumi astujate arv. Seega on koolivõrgu uuendamise kava aluseks olnud prognoosid osutunud õigeks.

1. septembril astub esialgsetel andmetel Tartu munitsipaalüldhariduskoolide esimestesse klassidesse umbes 1080 õpilast, mis on ligi 110 võrra rohkem kui mullu. Esimeste klasside komplekteerimine on sujunud tänavu rahulikult.

Üha enam eelistavad lapsevanemad panna last elukohajärgsesse kooli. Võrreldes eelmise aastaga avati rohkem esimesi klasse Veeriku, Kesklinna ja Mart Reiniku koolis, kommertsgümnaasiumis ning Annelinna gümnaasiumis. Esimeste klasside komplekteerimine kestab augusti lõpuni.

Tartu gümnaasiumide esimese aasta õpilastele mõeldud õppekohad täitusid samuti ootuspäraselt.
1. juuli seisuga soovib 2012/2013. õppeaastal linna gümnaasiumides õpinguid alustada 959 noort, kellest 75 protsenti on lõpetanud põhikooli Tartus ja 25 protsenti teistes omavalitsustes. Tartu gümnaasiumidesse tuli õpilasi tänavu üle Eesti 117 põhikoolist. Esindatud olid peaaegu kõik maakonnad, välja arvatud Raplamaa.

Gümnaasiumi astujate arv on võrreldes eelmise õppeaastaga vähenenud 181 õpilase võrra, kuid linna gümnaasiumides on praegu veel 85 vaba õppekohta. Kartus, et gümnaasiumi õppekohti ei jätku, oli seega alusetu. Seni tehtud prognoosid on paika pidanud ja gümnaasiumi õppekohti planeeritud piisaval arvul.

Igal põhikoolilõpetajal oli gümnaasiumi astumiseks võimalik sooritada sisseastumiskatsed kuni nelja Tartu linna gümnaasiumisse. Kõige rohkem sisseastumiskatsetel osalejaid oli Miina Härma gümnaasiumisse (540), Hugo Treffneri gümnaasiumisse (660) ja Jaan Poska gümnaasiumisse (629).

Uut gümnaasiumides

Viie kooli – Forseliuse, Raatuse, Karlova, kunstigümnaasiumi ja vene lütseumi – ümberkorralduskomisjonid on alustanud tööd. 

Kuna need koolid muudetakse põhikoolideks järk-järgult, ei tulnud esimesel aastal kuigi palju koondada. Koondamisteate sai 11 inimest, neist kaheksa õpetajad. Samas on haridusosakond korraldanud uute õpetajate töölevõtmise linnas niimoodi, et esmane valik tuleb koolidel teha just nende õpetajate hulgast, kelle töökoht mõnes teises koolis kaob.

Descartes’i lütseumi, kommertsgümnaasiumi ja Kivilinna gümnaasiumi alusel uue, puhta gümnaasiumi moodustamisega on plaanis alustada juba tänavu sügisel. Kolme kooli esindajatest moodustatakse komisjon, kes koostab tegevuskava ja koordineerib selle elluviimist.

Tõenäoliselt juba järgmisel aastal tuleb konkursi teel leida uuele koolile direktor, alustada õppekava koostamist ja õpetajatega kokkulepete sõlmimist. Loodetavasti õnnestub linnaeelarvesse kavandada ka ressursid vajalikeks investeeringuteks, et koolid saaksid esmased õppekeskkonna arendamise vajadused kaetud.

Sügisel jätkab uues asukohas (Nooruse 9) tegevust täiskasvanute gümnaasium. Praegu renditakse selleks vajalikke ruume ülikoolilt, kuid järgmisel aastal on linnal plaanis see hoone ülikoolilt osta, et aastal 2015 saaks seal tööd alustada puhta gümnaasiumina uuendatud Tamme gümnaasium.

Kuna Tamme gümnaasium vastab tulevikus kõikidele riigi seatud tingimustele (vähemalt 540 õpilasega gümnaasium), siis taotletakse haridus- ja teadusministeeriumilt hoone renoveerimiseks Eesti Rahva Muuseumi ehitusest järele jäävat investeeringutoetust.

Muudatused hariduse sisus

Oleks naiivne arvata, et vaid vormiliste ümberkorralduste kaudu on võimalik koolihariduse taset tõsta. Ümberkorraldused loovad vaid eeldused kvalitatiivseteks muutusteks. Tartu koolijuhid ja linn on sõlminud kokkuleppe ka sisulisteks haridusuuendusteks. See sisaldab konkreetseid arendustegevusi nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele.

Näiteks põhikoolides pööratakse edaspidi rohkem tähelepanu väärtuskasvatusele, õpioskuste ja loovuse ning ettevõtlikkuse arendamisele, eduelamuste ja õpimotivatsiooni tekitamisele. Sellele peaks kaasa aitama ka kujundavale hindamisele üleminek põhikooli esimeses ja teises kooliastmes.

Gümnaasiumis on oluline pakkuda õpilastele laialdasemalt mitmesuguseid valikaineid ja kursusi, suurendada koolide õppekavavõimekust ning pöörata rohkem tähelepanu õpetamise kvaliteedile.

Kõiki koole puudutab selles kokkuleppes aga linna koolide omavahelise koostöö ning koostöö teiste Tartu õppeasutuste ja varamutega (sh kõrgkoolid, kutseõppeasutused, huvikoolid, muuseumid, spordiklubid jms) sisuline arendamine. Tartus on selleks suurepärased võimalused. Eesmärk on vähendada õpilaste õppekoormust, arvestades näiteks huvikoolis õpitut põhikooli või gümnaasiumi õppekava läbimisel.

Kaugema eesmärgina on Tartus oluline keskharidustaseme eri liikide – gümnaasiumihariduse ja kutsehariduse – suurem seostatus.

Praegu on gümnaasiumid paraku veel konkurentsisituatsioonis (kohti on rohkem kui motiveeritud õpilasi), kuid tulevikus peab see asenduma sisulise koostööga õpilaste valikul ning õppesuundade ja õppekavade arendamisel.

Iga gümnaasium peab leidma selle õige suuna, mille teadmuskeskuseks ta soovib kujuneda.
Praktika on näidanud, et gümnaasiumiastmele sobib õppekorralduslikult paremini perioodõppe süsteem, mis võimaldab õpilasel paremini keskenduda kindla aine omandamisele ja kui vaja, võtta lisavalikuid ka teistest koolidest. Koos koolijuhtidega tuleb analüüsida gümnaasiumidesse vastuvõtmist ja võimaluse korral kaaluda vastuvõtutingimuste ülelinnalist ühtlustamist.

Õpetajate palgatõus

Sellel aastal viisime lasteaedade õpetajate palga koolide nooremõpetaja palgaga võrdsele tasemele, tuleval aastal soovime Tartu koolide õpetajate palka tõsta keskmiselt viis protsenti, seda sõltumata riigi sammudest ja kavandatavatest piirangutest haridustoetuste kasutamisel.

Kui peaks läbi minema haridusministeeriumi kavandatud kuri plaan keelata tugispetsialistidele palga maksmine riiklikust haridustoetusest, toob see linnaeelarvele väga suure rahalise lisakoormuse.

Sellest hoolimata ei kavatse linn eripedagoogidest, sotsiaalpedagoogidest ja psühholoogidest loobuda, sest need on koolides väga vajalikud spetsialistid.

Veelgi enam, kui linna rahakott vähegi kannatab, on plaanis luua igasse kooli vähemalt 0,5 karjäärispetsialisti ametikohta, et karjäärinõustamine oleks õpilastele võimalikult mugavalt kättesaadav. Eesmärk on jõuda niikaugele, et põhikoolilõpetajad teeksid senisest teadlikumaid valikuid haridustee jätkamiseks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles