Klaaspärlimäng lööb ilma helisema

Laupäeva õhtul esineb Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Mark Kos­tabi, ühendades muusika kujutava kunstiga. Foto: Klaaspärlimäng

Muusikafestival otsib seoseid kunstiliikide vahel. Homme algab muusikafestival Klaaspärlimäng, mis kompab nüüdis- ja klassikalise muusika piire. Nii nagu Hermann Hesse samanimelises romaanis, otsitakse siingi seoseid muusika ja teiste valdkondade vahel.

Festivali korraldaja ja kunstilise juhi Peeter Vähi  sõnul püüab Klaaspärlimäng juhtida tähelepanu muusika seostele kirjanduse, kunsti, arhitektuuri, esteetika, religiooni ja filosoofiaga.

«Olles kord võtnud sellise suuna, ei püüagi me igal aastal mingit uut vaimsust, mõtet otsida, kontseptsiooni luua. Pigem püüame kinni hoida Klaaspärlimängu ideest ning valada sellesse vormi igal aastal uut muusikat, kutsuda uusi esinejaid,» rääkis Vähi festivali läbivast mõttest ja ideest.

Sellised seosed avalduvad eredalt näiteks Mark Kostabi, ühe kuulsaima eesti kunstniku kontserdis, kus ühinevad kujutav kunst ja muusika. Või ka Rein Rannapi uudisteoses «La Sagrada Família», mis on inspireeritud Barcelonas asuvast arhitektuuriimest, Antoni Gaudí samanimelisest kirikust.

«Mõistan suurepäraselt Rannapi soovi luua selle mulje mõjul teos. Kirik on erakordne. Arvestades kiriku mastaapi, ei sobiks sellega seostada mõnda laulukest, kuid sümfoonia vorm peaks Sagrada Famíliaga igati harmoneeruma,» rääkis Peeter Vähi.

Eriskummalised pillid
Festivali erakordsus avaldub ka selles, et aastast aastasse on publikule tutvustatud mõnda erilist pilli või selle tavapäratut kasutust.

Nii on varasematel festivalidel näiteks koos sümfooniaorkestriga kõlanud Austraalia aborigeenide did­ge­ridoo, nelja meetri pikkune Alpi sarv, ja Ladina-Ameerika päritolu ban­doonium ehk lõõtspill.

Veel on olnud võimalik kuulda haruldast pedaalklavessiini, klaasharmoonikat, dom­rat, guslit, samuti spetsiaalselt konstrueeritud löökpille, millel pole isegi nime.

Tänavu saab kuulda näiteks Konstantia Gourzi kompositsioonides ney-flööti, mis on üks vanimaid siiani kasutatavaid muusikainstrumente. Ansamblile Music Antiqua Russica annab Vähi laenuks aga oma idamaiste pillide kollektsioonist Kambodža päritolu suure tünnikujulise trummi ehk skor thom’i.

Maailmanimed festivalil
Avakontserdi puhul toob Vähi esile solisti. «Anna-Liisa Bezrodny on kindlasti kõige edukam Eesti viiuldaja, kuigi sõna «Eesti» tuleb siinkohal kasutada teatud reservatsiooniga, sest Anna-Liisa on sündinud Moskvas ja elab praegu Londonis.» Tema Mozarti-esitusest loodab Vähi väga palju ning sellest tehakse ka DVD.

Veel saab Klaaspärlimängul näha ja kuulda Raschèri saksofonikvartetti, isa-tütre Kalle ja Liisa Randalu duot ning kla­ves­sinisti Lars Ulrik Mortenseni. «Arvatavasti pakub positiivseid üllatusi ka itaalia flötisti Mas­simo Mercelli koosmusitseerimine Andres Mustoneni ja Klaaspärlimäng Sinfoniettaga,» rääkis Vähi.

Festivalil Klaaspärlimäng antakse 19.–24. juulini Tartus Jaani kirikus ning Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ühtekokku kaheksa erilaadset kontserti. 



Kas teate?

Festival Klaaspärlimäng
• 19.–24. juulini Tartus.
• Inspireeritud Hermann Hesse samanimelisest romaanist.
• Kunstiline juht Peeter Vähi.