Uuest ehitusloast teatas maja värin

Praeguseks on A. Haava uute kortermajade vastuväiteid põhjustanud vundamendivaiade rammimine lõppenud.

FOTO: Kristjan Teedema

Planeeringu järgi pidanuks A. Haava tänava uute kortermajade vundamentimine välistama vibratsiooni, ent linna antud ehitusluba võimaldas ehitajal siiski vaiu rammida nii, et ajalooline naabermaja vappus ja seina tekkisid pisipraod.

«Muidu mõõdab muinsuskaitse iga detaili joonlauaga, aga kui maja vappub nii, et veeklaasis on sõna otseses mõttes torm, ei lähe see kellelegi korda,» oli 1911. aastal ehitatud Vabriku 3 maja elanik Merlyn Arvola nõutu.

Kardetud suurt kahju rammimine siiski ei teinud, ent pisimõrasid on mõned elanikud leidnud, sealhulgas näiteks äsja remonditud korteri seinal.

Vabriku 3 elaniku Olle Järve selgitusel on majaelanikud ettevaatlikuks teinud varasem halb kogemus Näituse tänava kortermajade ehitusega, kui sealne vundamendivaiade rammimine tekitas nende majale lõhedega märgatavat kahju.

Detailplaneering keelas

A. Haava tänavale kortermajade ehituse pärast elanikud esialgu ei muretsenud, sest detailplaneeringu järgi pidanuks vundamentimise tehnoloogia välistama vibratsiooni. Suur oli aga elanike ehmatus 21. juunil, kui vaiade proovirammimise tõttu hakkas nende maja värisema.  

Mures elanikud võtsid kiirelt ühendust Astlanda Ehitusega. «Ütlesime neile, et meie arust ei ole see, mis nad teevad, nende ehitusloaga kooskõlas,» meenutas Arvola.

Veel samal päeval, 21. juunil esitas Astlanda Ehitus ehitusregistri andmeil taotluse uue ehitusloa saamiseks, et asendada maasse süvendatav lintvundament maasse rammitavate vaiadega kiilvaivundamendiga.

27. juunil andis ehitaja linnavalitsusele üle ka OÜ Geo­­engineering koostatud vibratsioonitaseme mõõtmise tulemused, mille järgi on rammitavast vaiast kümne meetri kaugusel tekkiv vibratsioon hoonetele ohutu. Sellele hinnangule tuginedes väljastas linnavalitsus 28. juuni korraldusega uue ehitusloa.

«Eks me ise olime ka mures, aga kui vibratsioonitaseme hinnang kinnitab, et ohtu pole, siis me ei saa väita vastupidist,» ütles linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja asetäitja peainspektor Toivo Talving.

Tema sõnul pole linn läinud vastuollu vundamentimisel vibratsiooni välistada käskinud detailplaneeringuga, kuna hinnangu järgi oli tekkiv vibratsioon hoonetele ohutu.

Hinnangule alla kirjutanud professor Mait Mets möönab, et ükski vundamendi ehitamise viis ei välista vibratsiooni.

«Siin on kerge vastuolu juba detailplaneeringus, sest absoluutselt vibratsiooni välistada ei saa. Võin öelda, et proovirammimisel tehtud mõõtmiste järgi polnud see vibratsioon hoonetele ohtlik,» märkis Mets. Kas algsetes mõõtmistes võis mõni viga olla, lubas Mets öelda pärast seda, kui on näinud järelevaatuse tulemusi.  

Linna kiire vastutulek

Majaelanikke hämmastab, kui kiiresti tuli linn ehitajale vastu, samas ei olnud nende ühistu 22. juunil linnale saadetud murekirjale ligi kolme nädalaga vastust laekunud.

«Mõru maik jääb. Arendaja tegi, mis tahtis, ja linn tegi kiiresti temaga kõik kaasa,» lausus Olle Järv ja lisas, et naabermaja elanikke tulnuks rohkem kaasata.

«Detailplaneeringuga koos on ju loomulik avalikustamine ja kooskõlastamine. Me teame, mis sinna tulema pidi, aga nüüd tehti ehitusloaga selline vangerdus,» imestas Järv. «Me oleksime soovinud enne kiilvaiade rammimist saada korraliku vibratsiooni mõõdistusega kinnitust, et see on naabermajadele ohutu, aga esitati väga üldine hinnang ja rammimine jätkus,» lisas ta.

OÜ Astlanda Ehitus juhatuse liikme Kaupo Kolsari selgitusel vahetasid nad lintvundamendi kiilvaivundamendi vastu, kuna viimase ehitus võtab ligi poolteist kuud vähem aega. Kulusid Kolsari kinnitusel muudatusega kokku ei hoitud.

Praeguseks on vaiade rammimistööd lõppenud. Juhul kui Vabriku 3 elanikud leiavad, et nende majale on tekkinud uusi kahjustusi, soovitab Toivo Tal-ving linnavalitsuse ja ehitaja poole pöörduda.

«Kui ekspertiis tuvastab, et praod on tõesti nüüd tekkinud, siis kannab kahjud ehitaja,» ütles ta.

Tagasi üles
Back