Eesti viisik asub võistlustulle

Haruldane pilt, kus on koos kogu IPhO Eesti võistkond: Kristjan Kongas (vasakult), Andres Erbsen, Tanel Kiis, Jaan Toots ja Kaur Aare Saar.

FOTO: Horisont / MTÜ Loodusajakiri

Täna Tartus hoo sisse saaval rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO esindab Eestit viis noormeest, neli Tallinnast ja üks Viljandist. Tartlasi tänavu ei osale.

Kõigil viiel on olnud valmistudes kiire aeg, mõnel aga veel kiirem kui teistel. Kaur Aare Saar inglise kolledžist saabus olümpiaadile otse Argentinast, kus ta käis matemaatikaolümpiaadil.
Tallinna reaalkooli abituriendil Jaan Tootsil on olümpiaade järjest koguni kolm: vahetult enne füüsikat bioloogiaolümpiaad Singapuris ja 21. juulil kihutab ta juba edasi USAsse, et panna proovile oma keemiateadmised.

«Kuna ajavahe on soodne ning mõni päev jääb ka enne võistlusi, ei tohiks see väga halvasti mõjuda,» arvas Toots. Tuleb märkida, et üks samadel olümpiaadidel osalev noormees loobus just sellepärast füüsikaolümpiaadist, et pidas tempot üle jõu käivaks.

Võistkonna vanima liikmena on Toots füüsikaolümpiaadil osalenud juba kaks korda ning toonud sealt nii pronks- kui hõbemedali. «Tore oleks seda rida jätkata, kuid igaks juhuks olen valmis ka selleks, et ehk on tegemist liigse optimismiga,» lausus ta.

Kolm treeningulaagrit

Kõik poisid on ise õppinud ja uurinud, kuid peale kodutöö oli neil ka kolm nädalat ettevalmistuslaagreid, millest kahel tehti traditsiooniliselt koostööd soomlastega. Nädal veedeti koos Jyväskyläs eksperimente harjutades, teine Orissaares teooriat läbi rääkides. Kolmas oli teoorialaagris omandatud teadmiste rakendamiseks mõeldud ülesannete laager.

«Kindel on see, et ainult kooliteadmistest ei piisa, sest olümpiaadiülesanded eeldavad palju suuremat teadmiste hulka ning eelkõige nende kombineerimisoskust,» rääkis Saar.

Korraldajad ja juhendajad jälgivad ilmselt suure huviga, kuidas läheb võistkonna noorimal liikmel Kristjan Kongasel. Ta lõpetas tänavu Vanalinna hariduskolleegiumis alles kaheksanda klassi ja nii noorelt pole keegi varem Eesti IPhO võistkonda pääsenud.

Mihkel Kree, üks võistkonna kahest juhendajast ütles, et poiss on iseseisvalt omandanud kogu gümnaasiumi füüsikaprogrammi ja enamgi veel.

«Kui tundsin treeningulaagri alguses muret, kas ta suudab jälgida ülesannete lahendusi, mis sisaldavad integraale või kompleksarvudes rehkendamist, teatasid teised võistkonna liikmed, et just tema kõige nobedamalt integraale arvutabki,» rääkis Kree.

Kõik on võrdsed

Viimasel kümnel aastal on IPhO olnud kaugetes riikides, viimati näiteks Tais. Osalejatel ei olegi aga väga kahju, et põnev soojamaaretk jääb ära. «Eksootilisest reisist ma loomulikult ära ei ütleks, aga mul on suured ootused kodumaise korralduse kvaliteedi suhtes,» arvas Andres Erbsen reaalkoolist.

Ka Kaur Aare Saar arvas, et põnev on näha, kuidas eestlased olümpiaadi korraldamisega hakkama saavad, seda enam, et tal on juba piisavalt võrdlusmaterjali teistest riikidest.

Mingisugust erikohtlemist kohalik võistkond ei saa. Kõik ülesanded on inglise keeles ja võistlustöid hindab rahvusvaheline žürii, nii et Kree hinnangul meie poistel koduväljakueelist ei ole.

Toots arvas aga, et kuna ülesanded on koostanud samad inimesed, kes valmistasid ette Eesti füüsikaolümpiaadi, siis on ta nende mõtteviisi ja stiiliga üsna hästi kursis ja see võib ehk pisut kaasa aidata.

Füüsikute viis päeva Tartus

IPhO-l osalevad noorfüüsikud veedavad Tartus umbes viis päeva. Täna saabuvad nad bussiga Tallinnast, kus Nokia kontserdimajas oli avatseremoonia, ning paigutatakse nelja suuremasse Tartu hotelli.

Täna õhtul on noortel veel pisut ettevalmistusaega, aga juba homme hommikul kell 9 algab maaülikooli spordihoones teoreetiline voor, mis kestab viis tundi. Pärastlõunasel vabal ajal viiakse nad äsja avatud Tartu seiklusparki.

Kolmapäeval on vaba päev ja minnakse ekskursioonile Rakverre, neljapäeval on taas võistluspäev, seekord eksperimentaalne osa. Selleks jagatakse õpilased kahte rühma, pooled võistlevad, teised viiakse Ahhaa keskusesse ning pärastlõunal tehakse vahetust.

Reede on füüsikute viimane täispikk päev Tartus ja sellest saavad osa ka linlased. Üheks päevaks nimetatakse Tartu maailma füüsikapealinnaks, kesklinnas on füüsikaga seotud üritused ja koostöös hansapäevadega avatakse Toomemäel teaduslinn.

Õhtul on võistlejatel eriline võimalus, nad saavad Vanemuise kontserdimajas kuulata Nobeli auhinna laureaadi Sir Harold Kroto loengut.

Laupäeval sõidavad osalejad tagasi Tallinna, kus pühapäeval peetakse maha jalgpallivõistlused ning esmaspäeval lõputseremoonia ja hüvastijätupidu. Teisipäeval sõidetakse tagasi koju.

Eestlaste medalid IPhO olümpiaadidelt ja Tartu õpilaste osa nendes
Alates 1992. aastast on Eesti õpilased saanud

• 2 kulda (2011 Ants Remm, HTG),
• 6 hõbedat (2010 Ants Remm, HTG; 2003 Mihkel Kree, HTG),
• 12 pronksi (2008 Uku Hämarik, MHG; 2002 Mihkel Kree, HTG; 1997 Sven Laur, HTG).

Näidisülesanne

Ballistiline rakett lennutatakse teele põhjapooluselt, sihtmärk asub laiuskraadil f (põhjapoolkeral f > 0, lõunapoolkeral f < 0). Millise nurga all horisondi suhtes tuleks rakett teele saata, et vajalik stardikiirus oleks minimaalne?

Märkus: ballistiline rakett lendab nagu õhkuvisatud kivi: peale hästi lühikest kiirendusperioodi toimub lend inertsi mõjul; õhuhõõrdega võib mitte arvestada.

Tagasi üles