Rasmus Mägi naudib sportlase elu

Staadioniringi läbimiseks eelistab Rasmus Mägi välimisi radasid sisemistele, treeningu järel taastumiseks peab ta paremaks näiteks kinos käimist või kui tuju, siis ka raamatulugemist. Foto: Sille Annuk

Olgugi et 400 meetri tõkkejooks on küllaltki vastik ja raske ala, mida sportlane ise eriliselt nautida ei saa, siis kogu muu sportlaseluga kaas­nev on väga lahe, leiab äsja Eesti rekordi 49,54 jooksnud 20-aastane Rasmus Mägi.

Raskusest hoolimata pakub ala sportlasele põnevust, sest lisaks kiirusele ja vastupidavusele on oluline ka oma samme tunnetada ning õige rütm leida.

Hiljuti Helsingis Euroopa meistrivõistlustel joostud oma elu parima jooksu kohta on Mägil oma arvamus. Kuigi poolfinaalis joostud 49,54 oli korraga Eesti rekord ning pääse lisaks finaalile ka olümpiamängudele, peab noor sportlane tehnikas arenguruumi veel suureks.

«Distantsi esimesel poolel võtsin tõkkeid õige jalaga, teisel poolel nii-öelda vale jalaga. Kui mõni maailmatipp seda jooksu analüüsiks, siis ta vist mõtleks küll, et mis asja ma seal tegin,» rääkis Mägi muigelsui.

Finaalis jooksis ta siserajal, kus sportlase sõnul kulub tavapärasest rohkem energiat kurvides jooksule, see võib pärssida lõpptulemust.

Mõned päevad peale suurvõistlust, kui Mägi oli kodulinna naasnud ja kohtus Tartu Postimehega, rääkis ta, et enne jooksu mõtles ta USA jooksjale Angelo Taylorile, kes tuli siserajal olümpiavõitjaks. «Üritasin sellest lähtuda, et mitte väga pabistada,» sõnas ta.

Pole sprindigeenius

Oma eeskujudeks peab Rasmus jooksjast õde Maris Mägit ja seitsmevõistlejat Grit Ša­deikot. 400 meetri tõkkejooksjate kohta ütleb ta, et igasuguseid legendaarseid vendi on, nagu muudelgi aladel, kuid oma lemmikut ei ole ta suutnud valida isegi pika mõtisklemise järel.

Londoni olümpial hoiab Mägi pöialt puer­to­riikolasele Javier Culson Pé­rezile, kes on hetkel maailma edetabeli liider ja sel aastal tõketega staadioniringi läbinud ajaga 47,78.

Tõkkejooksu valimist oma põhialaks meenutas Mägi nii, et ei olnud parasjagu muud head ala, kus ta oleks teistest üle olnud. «Üks põhjus on võib-olla see, et ma ei ole mingi eriline sprindigeenius, sest mul ei ole naturaalselt sellist kiirust. Samas on mul olemas kiiruslik vastupidavus ning tõkkejooks on selline vahepealne variant,» selgitas ta.

Mägi rääkis, et on kahte sorti 400 meetri jooksjaid: need, kes jooksevad muidu 200, kuid jaksavad ka 400 ära joosta, ning need, kes pigem jooksevad 800, aga siis tulevad vastupidavusega ka 400-le. «Ma ise olen pigem selline vastupidava poole pealt tulija,» kommenteeris ta ja lisas, et ka Javier Culson tundub olevat selline mees.

400 meetri tõkkejooksu kohta ütles Rasmus veel, et see on avastamata maa. Ta seletas, et valged mehed üldiselt jäävad mustadele kiiruselt alla, kuid tõkkejooksus saab tehnikaga selle tasa teha. «Viimased kaks või kolm aastat on valge mees võitnud. Inglastel ja prantslastel on häid mehi, võib siit ida poolt ka midagi tulla,» kommenteeris ta.

Tagasilöögid tugevdavad

Tippsportlase karjäärist unistavatele noortele soovitas Rasmus Mägi, et tuleb enesekindlalt trenni teha ja mitte alla anda, kui tuleb tagasilööke, sest just need viivad elus edasi. «Eestis on nii, et paljude meelisalad on kettaheide, odavise ja kümnevõistlus, kuid kindlasti ei pea olema nende alade esindaja, et kuhugi jõuda,» rääkis ta.

Kui kauaks noor jooksja ise tippspordipüünele jääb, ta hetkel arvata ei osanud ega olnud isegi kindel, kas ta praegu tipuks klassifitseerub.

«Vaatame, kuidas algus läheb, aastate taha ma mõelnud ei ole,» sõnas Mägi, kes eesmärkidest ei taha välja hõigata muud, kui et soovi aina kiiremini joosta. Tagasihoidlikult lisas ta, et muidugi tahab ta saavutada kõike, mis on võimalik, aga pigem eelistab neid asju eelkõige iseendale teadvustada.

Paar päeva tagasi sõitis Rasmus koos õe Marise ja samuti olümpiaks valmistuva Grit Ša­deikoga paariks nädalaks Portugali laagrisse.

Augusti alguses ootavad Mägit elu esimesed olümpiamängud. Debütandina ei tea ta täpselt, mida oodata, aga kindlasti sooviks ta taas Eesti rekordit uuendada. Olenemata sellest, kuidas läheb olümpial, arvas sportlane, et hooaja lõpuks võiks aeg olla 49,20 kandis.

Rasmus Mägi

Helsingi EMil

• Eeljooks 50,61 – kolmanda eeljooksu kolmas.

• Poolfinaal 49,54 – nii oma poolfinaali kolmas kui ka kolmanda ajaga finaalipääseja.

• Finaal 50,01 – EMi viies koht.