/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/07/10/1210394t1he9c2.jpg)
Eesti õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insenertehnilise kompanii ülema kapten Gerri Karro kinnitusel on mõeldamatu, et Otepääle Tõikamäele rajatava radariga pannakse ohtu inimeste elud.
Õhuvägi: me ei paneks radarit rajades inimeste elusid ohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka mulle on väga tähtsad oma alluvate heaolu ja turvatunne ning ma ei paneks oma alluvaid ööpäevaringselt radari vahetusse lähetusse, kui ma poleks ise 100-protsendiliselt kindel, et see on täiesti ohutu,» ütles Karro.
Karro sõnul tekitab Tõikamäele kavandatav radar elektromagnetlaineid või -välju, mis on sarnased näiteks mobiilimastide ja mikrolaineahjude tekitatavate lainetega ning ei ole inimestele ohtlikud.
Karro selgituste kohaselt võib tervisele kahjulik olla radioaktiivne kiirgus ja röntgenkiirgus, sest tegemist on ioniseeriva kiirgusega. Radarsüsteemide poolt tekitatav elektromagnetväli pole aga ioniseeriva mõjuga ehk radar on inimestele ja keskkonnale praktiliselt ohutu.
Nii Muhu saarele kui ka Otepääle plaanitav radar opereerib umbes 3 gigahertsi ümbruses ehk lainepikkusel 10 sentimeetrit ja mikrolaineahjud opereerivad umbes 1 kuni 3 gigahertsi ümbruses ehk umbes samal lainepikkusel.
Lisaks on õhuseireradarid suunatud õhku ja mitte maapinnale.
Karro väitel on ainsaks potentsiaalseks negatiivseks mõjuks olla radari vahetus lähetuses viibiva keha kuumenemine.
«Selleks tuleks aga piltlikult öeldes istuda töötava radari antenni otsas, mis praktikas on välistatud,» selgitas Karro.
Karro tõstis esile, et Lääne-Virumaal on juba üheksa aastat asunud kaugmaaradar ja seal pole täheldatud negatiivseid kõrvalmõjusid nii radaripostil ööpäevaringselt töötavatele inimestele kui ka ümbritsevale looduskeskkonnale.
«Ka Otepääle plaanitav radar vastab väga rangetele tervisekaitsenõuetele ning ka Eesti Terviseameti koostatud analüüs kinnitab, et radar ei kahjusta kuidagi ei loodust ega inimesi,» lisas Karro.
Karro lisas, et ka välismaal pole leitud negatiivseid mõjusid juba ammu kasutusel olevate sarnaste radarite ega Lääne-Virumaal Kellaveres juba üheksa aastat töötanud radari puhul.
Nii on Lääne-Virumaal Kellaveres oleva radari juures juba aastaid tehtud regulaarselt tervisekaitseinspektsiooni kontrollimisi ja kahjulikke mõjusid loodusele või inimestele pole tuvastatud.
Samasuguseid regulaarseid kontrollimisi hakatakse tegema ka Otepää radariposti juures.
Karro sõnul on Tõikamäele kavandatavat radarit vaja, sest nii saab tagada Eesti esmase iseseisva kaitsevõime, kuna radari abil saab selge pildi Eesti õhuruumis ja piiride läheduses toimuvast.
Samuti peab Eesti NATO liikmena tagama piisava radarkatte oma territooriumi ulatuses ja teataval määral ka väljaspool alliansi välispiiri.
Kuigi Muhule ja Otepääle plaanitud radarid tugevdavad Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut, suurendab Otepää radar ka rahuaegset lennuohutust, sest lennuliiklusteenistuse tsiviilradarid suudavad praegu näha vaid neid lennukeid, mis lendavad sisselülitatud transpondritega.
Õhuväe radarid suudavad aga tuvastada praktiliselt kõiki õhusõidukeid. Seega tekib ka tsiviillennujuhtidel parem ülevaade sellest, mis Eesti õhuruumis toimub.