Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2009/03/05/143790t1h7da0.jpg)
Tartlasel Teet Reedil on kolme nädala tagune kõrvavalu nii eredalt meeles, et kuigi nüüd on tervis korras, ei ole hinge jäänud pahameel meditsiinis kehtivate reeglite vastu sugugi lahtunud.
«Ma usun, et kõrvakliinikusse satub iga päev inimesi, kes hoolimata ägedast valust sealt tagasi saadetakse,» ütleb Teet Reedi ja jutustab oma loo.
Kõrv ei ole tavaline asi! Nii oli ta mõelnud ka sel hommikul, kui sammud valu pärast otse kõrvakliinikusse seadis.
Registratuurist öeldi talle, et nende juurde pole tal esialgu põhjust tulla. Kõigepealt tuleb minna perearsti juurde.
Põletikuhirm
«Ma ei tahtnud sellega nõus olla. Mul ei olnud kõrvad lihtsalt pesemata või vaiku täis ning lukus, nagu on siis, kui öeldakse, et kõrvu peab loputama. Mul oli kõrvas ilmselgelt põletik,» kirjeldab mees oma tunnet.
Siis selgus, et tema perearst võtab vastu alles õhtu poole, ja mehele meenus, et kliinikumi erakorralise meditsiini osakond (EMO) peab aitama inimest igas olukorras.
EMOs selgitati, et kõrvavalu korral tuleb minna kõrvakliinikusse. Nemad aidata ei saa.
«Kui ma kõrvakliinikusse teist korda jõudsin, siis saadeti mind rahvakeeles öelduna seenele,» räägib Reedi. «Ma polnud nõus teist korda uksest välja astuma ja püüdsin peaarsti jutule pääseda. Peaarstil oli aga operatsioonide päev.»
Reedi kirjeldab, et arsti sekretär oli väga abivalmis, kuid jõudis oma abivalmiduses ikka sama tulemuseni: valutava kõrvaga meest saab kõrvakliinikus aidata ainult siis, kui tal on perearsti saatekiri näpus.
«Minu meelest kõlas see samamoodi, nagu oleks kõlanud see, kui luumurruga inimest saadetakse traumapunktist perearsti juurde saatelehte võtma...» meenutab Reedi kibedalt.
Päeva teisel poolel pääses Reedi lõpuks oma perearsti juurde. Perearst kahtlustaski põletikku ja soovitas raviviise, mida Reedi terve õhtu järgis. Kuid tulemuseta.
Kella 21 paiku valutas kõrv sama ägedalt kui enne ja Reedi läks kolmandat korda kõrvakliinikusse.
Ja näe imet: kõrvakliiniku valvearst vaatas ta ilma pikema jututa ja saatekirjata läbi ning kirjutas spetsiifilise ravi, sest käes oli tööpäevaväline aeg.
Nüüd soovitab Reedi kõigil inimestel kõrvavalu saabudes kella vaadata. Kui valu peaks algama öösel, tuleks inimesel kohe jooksuga kõrvakliinikusse minna, et enne kaheksat kohal olla. Vastasel juhul ootab teda ees piinarikas päev – kas siis saatekirja sabas või tööpäeva lõppu oodates.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja kohusetäitja Raivo Ani tunnistab, et erakorralisi patsiente käib palju ja tavaliselt nendega probleeme ei teki, sest inimesed on mõistlikud ja registratuuris töötavad vilunud suhtlejad.
Kõrva vaatab perearst
Sotsiaalministri käskkirjaga on nimelt öeldud, et ägedad kõrva- ja kurguhaigused kuuluvad perearsti ravivaldkonda. Eriarstile saadab perearst oma patsiendi alles tüsistuse või suure tüsistusohu korral.
«Kõrvavalu on tugev ja ebameeldiv signaal, mitte haigus ise. Seda signaali on õnneks võimalik valuvaigistitega maha võtta. Selle signaali pärast ei pea kohe eriarsti juurde tormama,» rahustab dr Ani. «Valu võib kõrva kiirata ka tarkusehambaprobleemi või kaelaradikuliidi tõttu.»
Raivo Ani rõhutab, et tööajal selekteerib kõrvavaluga patsiente perearst. «Perearstid on selleks piisavalt kompetentsed. Muul ajal aitame meie,» ütleb ta.
Dr Ani arvab veel, et kõrvavalu luumurruga võrrelda pole õige. «Luumurdu inimene ise ei ravi, kõrvavalu vastu saab abi aga apteegist,» ütleb ta. «Kui valuvaigisti mõjub, siis ei saa olla midagi hullu lahti. Kui aga mitte, alles siis on õige aeg kiiret abi otsida.»
Kõrvavalu abi
• Kõrvavalu korral kasuta valuvaigistit ja pöördu perearsti poole! Ainult tööpäevavälisel ajal, õhtul ja öösel otsi abi kõrvakliiniku valvearstilt.