Mitmevõistleja tunnistab vaid rekordeid

Hans-Christian Hausenberg.

FOTO: Kristjan Teedema

13-aastane Hans-Christian Hausenberg hüppas üle-eelmisel nädalal Helsingis kaugust 6.62. Selle tulemusega parandas ta oma senist ametlikku rekordit ligi 40 sentimeetrit.

Juuni keskel ületas ta 34 aastat Valter Külveti nimel olnud TV 10 Olümpiastardi üheksavõistluse rekordi 9306 punkti. Nüüd ilutseb autahvlil esikohal Hausenbergi 9501 punkti. Sama rekordvõistluse kestel tõstis ta ka poiste B-klassi teivashüppe rekordi 4.22-le.

Eelmise nädala lõpus osales juunis Karlova gümnaasiumi seitsmenda klassi lõpetanud Hausenberg Valgas Eesti meistrivõistlustel. Sihiks ikka uued rekordid meelisaladel kaugus- ja teivashüppes.

«4.30 võiks teivashüpe tulla küll,» kommenteeris ta paar päeva enne võistlust ja nentis, et trennis põrutatud vasak kand annab veidi tunda. «Vast läheb ikka üle,» arvas ta Tartu Postimehega kohtudes.

Uusi rekordeid Valgas ei tulnud, küll aga alavõit nii kaugus- kui teivashüppes ning 110 ja 300 meetri tõkkejooksus.

Et Eesti meistrivõistlused talle nii edukaks kujunesid, siis ootab teda sel nädalavahetusel Balti matš, kus ta võistleb kaugushüppes ja tõkkejooksus. Esimene päris kümnevõistlus ootab kuu lõpus.

Kõik tuli välja

Hans-Christiani treener on tema vanaema Karin Hausen­­berg. «Eks see ole treeneri laste saatus, et nad on alati staadionil kaasas, vaatavad ja proovivad järele teha,» rääkis treener Hausenberg, kuidas pojapoeg juba õige väiksena trenni sattus. Poiss hakkas kohe mitut ala proovima ja kõik kukkusid hästi välja. Nii saigi valitud mitmevõistlus.

Noor sportlane nimetas oma meelisaladeks kaugus- ja teivashüpet, sest seal on lahe lennata. Kõrgushüpe talle nii väga ei meeldi, sest ta peab end selleks liiga väiksekasvuliseks – Hans-Christian on praegu 171 cm pikk.

Et tema põhilised rivaalid Eestis on Rakverest pärit kaksikud Sander ja Martin Moldau, kes on tast ligi 20 sentimeetrit pikemad, siis on ka üldjuhul nii olnud, et tartlane edestab kaksikuid enda trumpaladel, aga nemad võtavad tihtipeale oma kõrguses ja jooksudes.

Sellest hoolimata ütleb treener Hausenberg oma treenitava kohta, et nõrka ala tal pole. «Selles mõttes on mitmevõistlus hea, et ta saab võistelda ka erinevatel üksikaladel. Nii ei teki tüdimust,» selgitas ta. Hans-Christian ütles, et vahel on jalad teise päeva alguseks küll väga väsinud, aga siis püüab ta end lihtsalt kuidagi teisiti üles äratada.

Tavaline poiss

Neli või viis korda nädalas vähemalt poolteist kuni kaks tundi veedab Hans-Christian staadionil, kord akrobaatikat, kord teivashüpet või heiteid õppides. Kui üldiselt kuulab ta treenerist vanaema Karin Hausenbergi nõuandeid, siis veel aitavad teda Hendrik Lindepuu teivashüppes ja Heiti Annus heidetes. Paljudest staadionil veedetud tundidest hoolimata on ta tegelikult üsna tavaline 13-aastane poiss.

Jalgpallis hoidis ta pöialt Saksamaale ja Itaaliale, sest sealsetes koondistes «mängivad lahedad tüübid». Ka jälgib ta ujumist, iseäranis Michael Phelpsi tegemisi, ja suusatamist, kus tal on lemmikuid nii Eesti kui välismaa sportlaste seast.

Koolis meeldivad talle kehaline kasvatus ja arvutiõpetus, viimasel ajal ka ajalugu. «Eesti keel on ka normaalne,» lisas ta. Kui noor sportlane parajasti trennis või koolis ei ole, siis passib ta enda sõnul niisama kodus või käib sõpradega jalgpalli mängimas. Seda muidugi siis, kui jalgu võistluste huvides säästma ei pea.

Suurimateks eeskujudeks Erki Noolt, Roman Šebrlet ja Ashton Eatonit pidav noormees tahab saada tippsportlaseks ning kõigepealt noorte vanuseklassides, hiljem täiskasvanute seas ilma teha ja tiitleid võita. Samas mõtleb ta ka ülikooli minekule, mis ideaalis võiks asuda Ameerika Ühendriikides.

Tulemused Eesti U16 meistrivõistlustel
• 110 m tõkkejooks 15,36 sek.
• Kaugushüpe 6.30 m.
• Teivashüpe 4 m.
• 300 meetri tõkkejooks 41,36 sek.

Arvamus

Karin Hausenberg
Hans-Christiani vanaema ja treener

Väiksena oli teda natuke lihtsam treenida, sest nüüd muutub ta ka juba rahutumaks ja arvab, et temal on õigus. Vahel muidugi on ka (naerab). Aga me saame hästi läbi, juba väiksest saadik on ta koos minuga kaasas käinud, sest vanemad olid hästi noored ja eks ta siis oli rohkem vanaema laps. Tal tuleb kõik iseenesest, võtab lennult vajaliku info vastu. Eks ta väiksena jälgis teisi ja proovis neid järele teha. Treenerite laste saatus on selline, et ikka kasvatakse staadionil.

Tagasi üles