Pilkuse rahva hirm ja riiklik huvi

Kolm tähtsat radarit. Illustratsioon: Pm

Tõikamäele radari paigaldamiseks on algatatud detailplaneering ja lähima küla vastuseisule vaatamata ta ilmselt sinna ka tuleb.
 

Märtsis kirjutasin tulisest rahvakoosolekust Otepää lähedases Pilkuse külas, kus kaitsejõud tutvustasid külaelanikele plaani rajada Tõikamäele üks kolmest Eesti õhuseirele hädavajalikust radarist. Siis oli üks põhiprobleeme, et inimestel oli veel liiga vähe infot. Nüüd, ligi neli kuud hiljem, on mõned asjad settinud, kuid olulise osa külarahva vastuseis on jäänud.

Kuigi Pilkuse küla elanikud edastasid vallale enam kui 40 allkirjaga kirja tungiva sooviga, et volikogu ei algataks radari detailplaneeringut, tegi Otepää vallavolikogu seda vahetult enne jaanipäeva siiski. Teisalt võib öelda, et vallal läks selle otsusega, mis iseenesest veel midagi ei luba, vaid alles algatab, aega tervelt kaks ja pool kuud alates sellest, kui kaitseministeerium oma taotluse esitas.

Ministeeriumil on põhjust kuid lugeda, sest kui radaripost 2014. aasta alguseks valmis ei saa, ei ole kusagile üles panna radarit, mille Prantsuse firma Thales-Raytheon peaks selleks ajaks Eestisse tarnima. Tegu on ühega 14 õhuseireradarist, mille Eesti ja Soome kaitsejõud ostavad ühise hankega. Eesti saab neist kaks, millest üks jõuab peagi Muhu saarel juba valmimisjärgus olevasse radarijaama ning teine on plaanitud Tõikamäele. Tegu ei ole riiulikaubaga, vaid konkreetsete soovide järgi ehitatavate radaritega, selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet. Ta lisas, et kokkulepitud tarnegraafikut pole niisama lihtne muuta.

Vähemalt kaks koosolekut

Selleks et radarijaam Tõikamäel õigeks ajaks valmis saaks, on ehitusega plaanis alustada 2013. aasta kevadel, ütles kaitseministeeriumi  infrastruktuuriosakonna juhataja asetäitja Kaupo Kaasik. Kuna tegu on samasuguse ehitusega nagu Muhus juba tehtud, siis ei ole Kaasiku sõnul siin palju vaja leiutada. Et aega ei ole laialt käes, siis on algatatud planeeringuga kõrvuti sõlmitud juba ka projekteerimise leping, et koos planeeringuga valmiks ka projekti põhilahendus. Projekteerimise kaudu saab vastata inimeste küsimustele, millele üldisem planeering vastust ei anna, ütles Kaasik. Planeeringu menetluse käigus ootab ees ka veel vähemalt kaks avalikku koosolekut ja väljapanekut, kus kohalikud elanikud saavad oma küsimusi, soove ja vastuväiteid esitada.

«Kõik inimesed ei saa olla iga asjaga sada protsenti nõus, siis ei saaks peaaegu midagi kuhugi ehitada,» tõdes Kaupo Kaasik, lootes, et vald vaatab tervikpilti. «Aga meie huvi on, et ka kõik külaelanikud võimalikult positiivselt asjasse suhtuksid, ja me tahame kõik mured võimalikult minimeerida. Rajamise protsess on üks asi, aga radaripost on plaanitud jääma sinna pikaks ajaks ja naabritega riius olek oleks tarbetu lisakoormus kõigile.»

Kaitseministeerium on tõesti püüdnud omalt poolt teha seda, mida on seni rahvakoosolekutel neilt küsitud. Soovijatele korraldati külaskäigud Lääne-Virumaale Kellaveres juba aastaid töötava radari juurde ning Muhusse rajatava radarikompleksi oma silmaga ülevaatamiseks. Mõlemal korral olid kohal kohaliku võimu esindajad, et vastata otepäälaste võimalikele küsimustele.

Meil on tõepoolest läinud radariga valutult, kinnitas Muhu valla volikogu esimees Jaana Palu. «Ühtegi suurt probleemi ei ole keegi sellega üles tõstnud. Väga viisakas ja avatud suhtlemine on olnud ka kaitseministeeriumi poolt. Inimeste mälus oli sama koha peal nagunii varemgi sõjaline objekt. Pigem on plussid, et jupp teed saab korda tehtud ja omad inimesed said töökohti. See on areng.»

Maikuu lõpus tutvustas Eesti Maaülikool Pilkuse külakeskuses kohalikele inimestele kaitseministeeriumi tellitud 3D-visualiseeringut selle kohta, kuidas hakkaks rajatav radaripost välja nägema ümbritseva looduse taustal. Nagu pilt näitas, paistab kõrgel mäe otsas ja metsa sees olev radar maapinnalt üldse üllatavalt vähestes kohtades kätte. Kui võõras inimene ringi liigub ega tea radarit otsida, siis ei pruugi ta seda isegi mujalt kui mõnelt vaateplatvormilt märgata. Ka tulevasest radaritornist paarisaja meetri kaugusele mäe jalamile jäävast lähima maja juurest võib torni tõenäoliselt natuke näha olla vaid talvisel ajal, kui lehtpuud on raagus. Näiteks Tehvandi suusahüppemäega võrreldavat igas suunas kaugele paistvat maamärki sest radaritornist küll ei tule.

Kinnisvara väärtus teemaks

Siinkohal jõuame ühe teemani, mis kohalikele muret teeb: kinnisvara väärtuse võimalik vähenemine. Kaupo Kaasik kaitseministeeriumist väitis, et Muhus, mis on puhkepiirkonnana Otepää kandiga mõnevõrra sarnane, ei ole see küsimus seoses radariga isegi tõsiselt üles kerkinud. Aga ta on valmis arutama: «Juhul kui kinnisvaraeksperdid tuvastavad, et näiteks selle lähima maja väärtus tõepoolest väheneb seetõttu, et see objekt on sinna loodud, siis minu isiklikul hinnangul peab riik selle kahju hüvitama. Sellisel juhul me kindlasti ei põgene, kui selline konkreetne kahju tuvastatakse. Samas, kui näiteks kaitseväe poolt tee varasemast paremaks tehakse või side paraneb, siis on ehitusel olnud positiivne mõju, mida peaks ka hindamisel arvestama.»

Kõigist ministeeriumi pingutustest hoolimata on suur osa Pilkuse küla elanikke jäänud oma seisukoha juurde. «Me jätkuvalt ei ole rahul ja ei soovi seda asja siia,» kinnitas kolme lapse ema Liisa Ruukel, kes on kujunenud üheks rahulolematute eestkõnelejaks. Tema sõnul näitasid vallale esitatud planeeringu algatamise vastasel kirjal olevad allkirjad, et üle poole Pilkuse küla peredest ei taha radarit siia. Samas kostab Ruukeli häälest nõutust, sest «ei teagi, mis me nüüd teha saame». Üks külaelanike lootusi on tema sõnul veel Otepää loodusparki haldav keskkonnaamet.

Ka Pilkuse külavanem ja Otepää vallavolikogu liige Miia Pallase tõdes, et küla on vastu ja see ei ole kindlasti vaid paari pere küsimus. «Arvan, et ükski küla ei tahaks seda endale ja asi pole selles, et kaitsevägi oleks midagi valesti teinud. Peame juulis külaelanikega kokku tulema ja seisu arutama,» ütles Pallase.

Kardetakse terviseohtu

Kaupo Kaasik tõdes, et objektile vastu olijad lähtuvad paljus emotsioonidest, aga kaitseministeerium on kohapeal leidnud ka väga palju mõistmist ja ei saa kaugeltki väita, et kõik inimesed on vastu. Tema sõnul kardavad paljud endiselt terviseohtu, kuna mälestused Nõukogude sõjaväe minevikust on eredad – et keegi on saanud kiiritada, kellelgi on kusagil juuksed ära langenud jne. «Inimesed ei usu seda, mida räägitakse, ja isegi dokumente ei usuta. Seda hirmu pole suutnud lõpuni maha võtta ja see hirm on jätkuvalt ka nendel, kes on tegelikult radari poolt. Kes ikka ei usu, seda veenab ainult aeg või ei veena miski,» tõdes Kaasik. Samas kinnitas ta, et tänapäeval ei ole oma riigis sõjaväe jaoks võõraid inimesi ja on elementaarne, et keegi ei tohi kannatada. Pealegi elavad kaitseväelased ise seal radari juures iga päev ning täpselt samasugused radarid pannakse üles ka Soomes.

Otepää vallavolikogu reformierakondlasest esimees Aivar Nigol tõdes, et ükski volikogu liige ei hääletanud algatatava detailplaneeringu vastu. Planeeringu eesmärk on välja selgitada, kas sinna on võimalik püstitada radarijaama. Samas rõhutas Nigol, et detailplaneeringu algatamise otsus ei too ühelegi poolele kaasa õigustatud ootust, et planeering ka kehtestatakse. Seega, volikogu lõplik otsus on veel lahtine.

Tasub meenutada, et sama vallaga on seotud hiljutine võitlus Pühajärve kooli ümber, kus lapsevanemad sundisid volikogu kohtu abil taganema otsusest kool sulgeda. Teada on ka, et Otepää vallavanem Andres Visnapuu, kes on olnud üks radari ehituse kindlasõnalisi toetajaid, lahkub lähiajal ametist. Mis põhjusel täpselt, jättis Visnapuu enda teada, aga kinnitas, et lahkumise põhjuseks ei ole kindlasti mitte radari ehitus.