Vilistlased üritavad Tamme gümnaasiumit koos hoida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Võimalik uus juurdeehitis võiks tulla näiteks Tamme gümnaasiumi maja sellesse külge. Määravaks saab asukoha valikul aga see, kas pärast ehitust jaguks naabritele ja klassiruumidele päikesevalgust. Praegu korrastatakse maja fassaadi, katust ja ventilatsiooni.

FOTO: Kristjan Teedema

Rühm Tamme gümnaasiumi vilistlasi on asunud kaitsepositsioonile, et päästa oma kunagine kool põhikooliks ja gümnaasiumiks lahutamisest.

Volikogu otsustas veebruaris, et 2015. aastast jätkab Tamme gümnaasium kahes osas, nii nagu linna haridusreform ette näeb. Praegusesse majja jääb põhikool, kuhu saab edaspidi ka rohkem õpilasi vastu võtta, ning gümnaasiumiosa liigub Nooruse tänav 9 hoonesse.

See mõte ei meeldi aga paljudele inimestele, kelle enda haridustee sai alguse sellest koolist. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rait-Hiio Mikelsaar on asunud juhtima väikest seltskonda, kes üritab leida praegusest paremaid lahendusi. Sellesse kuuluvad peale tema Talis Bachmann, Epp Jaansoo, Viktor Korrovits, Mart Saarma, Ülo Ugaste ja Mart Ustav.

Nende sõnul pole Tamme gümnaasiumi probleemiks gümnaasiumi ja põhikooli seotus, vaid lihtsalt liiga kitsad ja iganenud ruumid. Kool ise on hästitoimiv üksus, mida ei tohiks lõhkuda.

Ehitada võiks uue tiiva

Esimene ettepanek, mis linnale tehti, oli seega juurdeehitise lisamine ning seda kava käidi ka linnavalitsuses arutamas. Kaasas oli Viktor Kor­ro­vitsi lihtne joonis ja arvutused uue tiiva kohta. Mikelsaar rääkis, et esialgu võib rahul olla – vähemalt lubas linn kaaluda selle võimalikkust ega öelnud lihtsalt «ei saa».

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et talle on ülesandeks tehtud joonestada ja analüüsida võimalikku juurdeehitist ning plaanid valmivad oktoobriks.

Tema sõnul on see ülesanne keerulisem, kui pealtnäha paistab: uut tiiba ei saa ehitada suvalisse kohta, isegi kui krundil ruumi on. «Selle võimaliku paigutamise juures peame vaatama, et ei varjaks naabrite päikest ja et kooli õpperuumid saaksid piisavalt päikesevalgust,» rääkis ta.

Samuti peab krundile jääma piisavalt ruumi, kus lapsed saaksid soovi korral vahetundi veeta ja et nad uksest otse sõiduteele ei astuks.

Haridusosakonna juhataja Riho Raave oli aga arutatavast juurdeehitisest rääkides väga selgesõnaline. «Me kontsentreerime 1500 õpilast ühte kohta, see on minu arust natuke jabur,» ütles ta. «See on niigi suur kool ja praegu ruumikitsikuses, nii et kui me räägime juurdeehitisest, siis ainult juurdeehitisest põhikoolile, et nende vajadusi rahuldada.»

Linnal on kindel plaan teha Tamme gümnaasiumist viie-kuue paralleelklassiga güm­naasium, mis ühest küljest pakub rohkem võimalusi ja teisalt saab riigilt selle loomiseks investeeringutoetust taotleda, kui kohti tuleb vähemalt 540.

Samal ajal arutavad vilistlased Tamme gümnaasiumi jaoks ka teist teed, mis eeldaks ülikoolipoolset koostööd. Nimelt on tekkinud mõte teha gümnaasiumist n-ö katsekool, kus vanemad valiksid lastele suuna juba kooli astudes.

Mikelsaare sõnul saab laste võimeid ennustada ka näiteks geneetika põhjal ning kui tõesti hiljem selgub, et valitud loodusklass lapsele ei sobi või ei meeldi, siis võib ju alati kooli või klassi vahetada.

See idee on praegu aga alles üsna värske ning vajab Mi­kel­saare sõnul mitmeid läbirääkimisi nii uue rektori kui kooli endaga.

Senised võitlused edutud

Koolireformi vastu sõdijaid on olnud mitmel pool, kõige tugevam vastuseis tuli Karlova gümnaasiumist, kui linn otsustas gümnaasiumiosa tegevuse lõpetada.

Seni pole ükski protest aga edukas olnud. Eelmisest aastast ei võetud gümnaasiumi osasse enam uusi õpilasi Forseliuse ja Raatuse gümnaasiumis, käesolevast aastast Karlova ja kunstigümnaasiumisse ning vene lütseumi.

Tagasi üles