Äksis algab ametlikult jääaeg

Homme kell 15 avab Saadjärve kaldal Äksi külas uksed Jääajakeskus, kus külastajatel on võimalik teha retk Suurest Paugust iseendani. Samal ajal saab jälgida ka veemolekuli rännakut universumis.

Reede pärastlõunal askeldas Saadjärve kaldal veel kümneid töömehi, kes paigaldasid keskuse ümber viimasel jääajal liustike poolt Äksi kantud kive, ehitasid Vooremaa maketti ja nuputasid, kuidas saada tööle säästlikuks sõiduks mõeldud auto.

Suurest sagimisest ja ehitustolmust hoolimata ütles keskuse tegevjuht ja idee autor Asta Tuusti: «Sellist varianti ei ole, et teisipäevaks valmis ei saa!»

Homsest võivad jääajahuvilised selitada keskuses pinkidel ja imetleda tähist põhjataevast, kus vehklevad virmalised, seejärel algab lumesadu ning ühes sellega jääaeg. Nüüd saab põgeneda koopapere juurde, seal ise kühvlite ja pintslite abil arheoloogi kombel luid välja kaevata. Tutvust saab teha ka Lõuna-Euroopa külmstepi koopalõvi ja ürghirve ning lumesajus mammutiema ja tema pojaga.

Viimasest jääajast, mille haripunkt oli 20 000 kuni 21 000 aastat tagasi, viib trepp külastaja 6000–7000 aastat ajas edasi, jää sulamise aega – keskuse teisele korrusele. Seal saab Kalevipojaga maha pidada kiviviskevõistluse, uurida jääaja jälgi Eesti- ja Vooremaal, imetleda elu 20 meetri sügavusel Litoriinameres, otsida pikksilmaga metsast loomi ja kuulata linnuhääli.

Ja kui suvel peaks meelest minema, kuidas puhub külm põhjatuul, või talvel tuleb igatsus värskelt niidetud murulõhna järele, on see Jääajakeskuses vaid nupuvajutuse kaugusel.

Elavas muuseumis saab kõige muu põneva hulgas teada, et ka jääajal vahetusid aastaajad ja esines periood, mil keskmine õhutemperatuur oli soojem kui tänapäeval.

Põrandal oleva juhträndkivide kaardi abil saab vastuse küsimusele, kuidas Soome lahes paljanduv Suursaare aluspõhja kvartsporfüüri kivim Äksi jõudis.

Selle üle, kas tulemas on uus jääaeg või kliima soojenemine, saab kolmandal korrusel nõu pidada klimatoloog Ain Kallise ja akadeemik Anto Raukasega.  

Pärast tarkadega rääkimist on hea võimalus astuda läbi kõikide asjade poest ja triipkoodilugejaga saada teada toodete päritolu ja tootmise kohta. «See vesi on toodetud 2600 kilomeetri kaugusel,» toob Asta Tuusti näite ja lisab, et edasi võib igaüks ise mõelda, kuidas muudavad tema ostud maailma.

Lõpetuseks tuleb inimesel sõna otseses mõttes peegli ette seista ja endaga tõtt vaadata teadmises, et oled osa universumi suurest tervikust.