Suusalootus jõuab lavalt Lahtisse

Tartu Suusaklubi liikme Karel Tammjärve trump seisneb selles, et ta valdab võrdselt nii uisu- kui klassikatehnikat. Foto: Margus Ansu

Kui helistab ootamatult Mati Alaver, Eesti suusatamise suurvõitude projekteerija, siis seda mitte tühja jutu puhumiseks. Alati on tal tähtis sõnum edastada.

Kaks ja pool nädalat tagasi helistas ta Karel Tammjärvele, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika tudengile.

19-aastane Tammjärv oli just teinud Rootsis Skandinaavia karikavõistlustel elu etteaste, saanud 10 km vabatehnikasõidus 8. koha. Ja mis eriti tähtis: maailma paremikuga võrdlust kajastav FIS-punktide arv oli tal näiteks väiksem kui Jaak Mael Libereci MMil suusavahetusega sõidus.

Noore mehe tulemusest vaimustunud Alaver kutsus Tammjärve selleks nädalavahetuseks Lahtisse MK-etapile. Tartu dendropargi üksjagu siledatelt radadelt sirgunud suusalootus, kes hakkas tõsisemalt treenima alles neli aastat tagasi, läheb seal nii sprindis kui 15 km vabatehnikasõidus vastamisi maailma eliidiga.

Alaver helistab taas

Eelmisel kevadel Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Tammjärve sportlik areng on viimasel kolmel hooajal läinud jõudsalt ülesmäge. Mullusel juunioride MMil jäi ta laeks sprindi 38. koht, selle hooaja hakul seadis treener Kerstin Margus eesmärgiks jõuda 15 parema sekka. Aga hooaja alguse sisukad stardid kergitasid juhendaja ootusi veelgi.

Veebruari algul, kui Prantsusmaal selgitati maailma parimaid suusajuuniore, oli Marguse kord saada Alaverilt telefonikõne. Mis ta arvab, mitmenda koha Tammjärv suusavahetusega sõidus sai, päris Marguselt Alaver.

Medalit ei julgenud Margus pakkuda. Pakkus siis, et tuli kuuendaks.

«Sa oled ikka täitsa hull!» oli Alaver kärpinud ta optimismi vähemaks.

Ka 11. koht oli Eesti koondise peatreeneri silmis igati kiiduväärt saavutus.

Paar päeva tagasi tõstis Alaver Tammjärve aktsiad koguni nii kõrgele, et rääkis raadiousutluses temast kui Eesti teateneliku liikmest järgmise talve Vancouveri olümpial.

«Ma pean nüüd õigustama neid sõnu,» lausus Tammjärv eile hommikul laululava all Tartu Suusaklubi ruumes Postimehega vesteldes. Ehkki ei jätnud lisamata, et isa, kes sügisel jooksis Berliini maratoni 4:35ga, oli teda hoiatanud: vaadaku poiss ette, et kui praegu tõstetakse teda taevastesse kõrgustesse, siis mõne aja pärast, kui ta hakkab äkki bläkki keerama, tõmmatakse ta Delfis ja mujal kolinal maha.

Tammjärve senine sportlastee näitab Margusele, et ta on tubli ja pühendunud õpilane. Kohusetundlik, ülikorralik, üliabivalmis – need on sõnad, millega ta hoolealust iseloomustab.

Sissetulek laulu eest

Ainus kord, mil Margus temaga on pahandanud, juhtus siis, kui Tammjärv ühe teise poisiga Vooremäe matkaringil lõikas. Aga see oli viis-kuus aastat tagasi, mil Tammjärv polnud veel kuigi tõsine suusapoiss, vaid rohkem väike muusikamees.

Põhikoolis käis ta Karlova gümnaasiumis lauluklassis, lisaks õppis seitse aastat klaverit. Klaverimäng talle suurt ei meeldinud, tunnistab Tammjärv, aga laulmine paelub tänini.

Koolipoisina esines ta Vanemuise «Tosca» kooris, lisaks olid tal väiksemad osad «Boheemis» (seal sõitis koguni rulluiskudega) ja «Gipsys» (seal oli kavas isegi tantsunumber). Teenis etenduse pealt 75 krooni. «Päris korralik sissetulek,» nendib ta. (Margus on kuulnud Tammjärve korra laeval karaoket laulmas, kommenteerides tema ülesastumist: «Võibolla valis natuke raske laulu.»)

Pärast Treffneri gümnaasiumi astumist jäi Tammjärve laulukarjäär katki ning algas üha tõsisem keskendumine suusatamisele. Margus on märganud, kuidas ta kogu treeninguprotsessi naudib, alates suuskade määrimisest ja lõpetades soojendusjooksuga.

«Karel on iga treeneri unistus,» kiidab ta. «Ja iga lapsevanema unistus – tal ei ole jamasid olnud, vähemalt minu teada mitte.»

Treeneri kartus

Ehkki Tammjärvel on korralikud eeldused – pikkust 193 cm, kopsumaht 8,2 liitrit ja ventileerimisvõime 211 liitrit minutis –, on tänavuse tubli arengu pandiks treeningumahu märgatav suurenemine. Eelmisel hooajal oli ta maist jaanuarini harjutanud 530 tundi, sel hooajal sama ajaga 123 tundi rohkem. Suusakilometraaž on samas ajavahemikus kerkinud 5065-lt 5900-le.

«Karelile meeldib, et trennis higi voolab ja pulss taob,» sõnab Margus. Vähemasti seni pole koormuste kasvust tagasilööke tulnud.

Selle nädala lõpus sõidab Tammjärv Alaveri Mercedesega Lahti MK-etapile. «Kindlasti ei saa seal autos vaikne olema,» oletab ta. Arutlusainet neil jätkub. Alaver on Tammjärve veennud, et temas leidub ainest maailma tippu jõuda. Margus ei välista, et tulevaks hooajaks hakkab Tammjärv koguni Alaveri plaanide järgi valmistuma.

Ainus asi, mida Margus pisut pelgab: kui Alaver mõnest sportlasest liiga vaimustub, võib järgneda ülepingutus.

Tammjärv pingutab niigi: sügissemestri läbis ta ülikoolis pikkadest trennidest hoolimata täies mahus ja õigeaegselt ning kavatseb samaga hakkama saada ka kevadsemestril.

Karel Tammjärv

• Sündinud 25. mail 1989
• Tänavune Eesti juunioride meister sprindis ja suusavahetusega sõidus.
• Juunioride MMil suusavahetusega sõidus 11., 10 km vabatehnikasõidus 15. ja sprindis 26.
• Skandinaavia karikavõistlustel 10 km vabatehnikasõidus 8. ja 15 km klassikasõidus 19.
• Õpib Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas matemaatilist statistikat.
• Treener Kerstin Margus, Tartu Suusaklubi.

Arvamus

Raul Olle
Suusaliidu spordidirektor

Juunioride MMil jäi mul silma, et Kareli suh­tumine, käitumine ja suurvõistluste kliima talumine on läinud võrreldes eel­mise MMiga Itaalias mitu kor­da paremaks. Seal sõitis ta enne starti vastu sillapiiret, nii et ma ei saanud aru, kuidas tal suusk üldse terveks jäi. Seekord Prantsusmaal tegutses ta palju rahulikumalt.

Karel jätab üsna enesekindla sportlase mulje. Ta on omaealiste seas Eestis kindlalt number üks. Tema plussiks on see, et talle sobib nii klassika- kui uisutehnika, lisaks on tal hea sprindikiirus.

Nende tulemustega, mis ta on viimasel kahel aastal välja sõitnud, võiks öelda – kui tsiteerida Mati Alaveri –, et Karel on selline sportlane, kes ei koputa Eesti suusakoondise uksele, vaid lööb selle tugeva jalalöögiga lahti.