Hobusekasvataja Urmas Saksa kaaruti peab Luunja valla Sääsekõrva külas neljapäeva keskpäeval pausikest, kui heinamaa veerel peatuvast traktorist hüppab välja sakslanna Henriette Keuffel.
Heinategu käib pilvitava taeva kiuste
7. juuli 2012, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas ma sinu käest põhku saan?» uurib päikeseprillid juustesse lükanud Keuffel, Tartu Ülikooli majandustudeng ning maasika- ja pullikasvataja.
Urmas Saks juhatab neiu kohe oma tallide juurde ning keeldub arutamast küsimust, mitu eurot võiks üks veerandtonnine põhurull maksta. Põhku tarvitab Keuffel umbrohutõrjeks, laotades seda maasikataimede vahele.
Sakslanna oli käbe
Saksal on Sääsekõrva külas 15 hektaril maas esmaspäeval niidetud hein, mille ta loodab laupäeval rullideks keerutada.
Ilmajaamad levitavad küll nädala viimasteks päevadeks vähem ja rohkem sajuseid prognoose, kuid Saks on kindel, et see hein, pärast vee väljaaurutamist vähemalt 60 tonni, õnnestub päästa.
«Rullimisega kiirustada muidugi ei tohi, sest kui hein pole hästi kuiv, läheb ta rullis kuumaks ja hakkab roiskuma,» selgitab Saks. «Pigem olgu hein juba natuke punaseks kuivanud, hobune ei vaja väga mahlast ja proteiinirikast sööta.»
Henriette Keuffel valmistub kohe-kohe Kavastu lähedal Poksi külas maha niitma samuti umbes 15-hektarist heinamaad. Erinevalt Saksast sai sakslanna oma veistele tarviliku heina, ligi 120 rulli, tehtud juba enne jaanipäeva. Selle, mis veel teha õnnestub, kavatseb Keuffel müüa hinnaga 14 eurot rull.
«Saksamaal küsitakse ühe rulli eest 80 eurot ja isegi rohkem,» toob Keuffel rabava võrdluse.
Ehkki loomapidajad tavatsevad hoiatada, et varavõitu tehtud hein läheb hiljem rullides kergesti tolmama, on Keuf-fel kindel, et sai pullide vatsatäitest niiskuse välja.
Urmas Saksal on plaan varuda 60 hobuse ninaesiseks umbes 1100 rulli ehk ligikaudu 280 tonni kuivheina. Kuivsilo peale mees ei mõtle, kuigi suvi on heitlik ega näita suuri paranemise märke. Saksa ja Keuffeli rehkendused annavad kahe peale kokku, et silotegu on heinateost vähemalt kaks korda kallim. Lisakulu toob hiljem silokile käitlus.
«Pole see hein ükski aasta tegemata jäänud, kuigi kümmekond aastat tagasi lasime viimase heinarulli vist veel septembri lõpus,» toob Saks näite äärmuslikult nirust heina-aastast. «Laukasoos pressisime tookord heina veel 2. oktoobril.»
Heina ja kuivsilo ka
Luunja ratsakooli omanik Sven Šois loodab heinamailt kätte saada umbes 200 tonni heina. Eilseks oli ta maha niitnud kuuehektarise proovitüki, millelt peaks saama vähemalt 20 tonni heina. Kella 11 paiku, kui Šois oli autoga teel Tallinna, sai ta Mäos kaela ägeda vihma.
«Pole tahtnud veel suuremalt ette võtta, sest maa on olnud väga märg,» kõneles Šois. «Selle ühe lapi niitsin ikka paar päeva tagasi maha, närvid ei pidanud vastu. Kui ilm lubab, saan selle loodetavasti järgmisel nädalal kokku panna.»
Šois on teinud hobustele igal aastal ka kuivsilo ning selle kallidusest hoolimata pakib muist heina pooltoorelt kilesse ilmselt ka tänavu.
Urmas Saksa arvates ei tasu heinategu plaanides väga tihkelt sünoptikute öeldu küljes rippuda. Kuigi nii Eesti ilmaennustajad kui ka venelaste netikanal Gismeteo lubasid esmaspäeval vihma kõigiks selle nädala päevadeks, langesid Tartus pärast esmaspäevahommikust kõva sadu esimesed piisad alles eile keskpäeval ning sajuks ei läinud veel siiski.
«Üks aasta olin üksi kodus ja tegin heina,» meenutas Saks. «Ilmajaam lubas pidevalt, et no nüüd tuleb, nüüd tuleb. Mina tegin ja rabelesin, meie juures ei tulnud vihma nädal otsa.»
Sven Šois on kaldunud eelistama ameeriklaste ilmakanalile Accuweather venelaste Gis-meteod, sest esimene kipub olema liiga optimistlik.