Katkise suuga laps vajab erihoolt

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortodont Triin Jagomägi näitab kipsmudelil ühe oma patsiendi keerukat hambumuse probleemi ja selgitab, kui palju kannatlikkust ja aega selle kordasaamine spetsialistidelt nõuab. Foto: Sille Annuk

Ortodont Triin Jagomäel on kaks eesmärki: leida Eestis üles kõik huule- ja suulaelõhega inimesed, ka need, kes on vahepeal arstide vaateväljast kadunud, ning luua keskus, kus nendega tegelevad mitme eriala spetsialistid kooskõlastatult.

Huulelõhet nimetakse rahvakeeles jänesemokaks, suulaelõhet aga hundikurguks. Need on sünnidefektid, mis tekivad loote arengu käigus ning mis tähendavad seda, et osa lapse huulest või suulaest või huulest, igemevallist ja suulaest ei kasva kokku. Raskemail juhtudel sünnib laps, kelle huul ja igemevall on koguni kahest kohast lõhestunud ning suulaes auk, mis muudab nina- ja suuõõne üheks suureks avauseks.

Enamasti on huule- või suulaelõhega lapse sünd vanematele šokk.

70 protsenti niisugustest lastest on aga igati terved, ilma ühegi teise sündroomi ja haiguseta. Jah, vanemad peavad harjuma mõttega, et niisugust last ootab ees aastaid vältav keerukas ravi, kuid sellest hoolimata täisväärtuslik ja piiranguteta elu.

Triin Jagomägi selgitab, et huulelõhe suletakse lapsel sõltuvalt ta tervislikust seisundist nelja kuni kuue kuu vanuselt. Suulaelõhe umbes aasta või pooleteise vanuselt, enne lapse kõne arengut. Et ka hambakaar saaks tervikuks, opereeritakse igemevall kokku 8- või 9-aastaselt, enne silmahammaste lõikumist.

Aastatepikkune ravi

Täiskasvanuea alguses, kui näoluud enam ei kasva, istutatakse puuduolevad hambad, sest tavaliselt on lõhe kohalt üks-kaks hammast puudu.

Triin Jagomägi rõhutab, et lisaks kirurgi tööle vajab niisugune patsient kogu lapse- ja noorukiea ortodontilist ravi. Tähtis on meeles pidada, et kuni 19-aastaste noorte kogu ravi maksab  kinni haigekassa.

Dr Jagomägi usub, et sünnitusmajas konsulteeritakse vanemaid tänapäeval hästi ja kirurgi juurde jõutakse lapsega ilusti. Ideaalne oleks aga, et kirurg ja ortodont alustaksid oma tööd teineteise kõrval algusest peale. Meeskonda peaksid kuuluma kindlasti veel logopeed ja psühholoog, samuti kõrvaarst ning geneetik.

Dr Jagomäe kogemus näitab, et mõnikord ei leia lapsevanemad päris õigeid, just huule- ja suulaelõhega patsientide aitamiseks koolitatud spetsialiste üles ning jooksevad ise omast tarkusest kord siia, kord sinna. Et see nii ei oleks, selle nimel Triin Jagomägi nüüd pingutabki.

Näo- ja lõualuude õige arenguga on otseselt seotud mitte ainult suuõõne  ja hammaste tervis ning toitumine, vaid ka inimese kõne ja isiksuse areng.

Ei ole sugugi tühisasi, kas lõhega lapsest kasvab enesekindel ja edasipürgiv, oma eluga kõikjal hakkama saav isiksus või saab tast kapseldunud erak, kelle kõnest on teistel raske aru saada, kes ei leia kuidagi sõpru ega suuda oma unistusi teostada.

Mängus mitmed geenid

Triin Jagomägi on huule- ja suulaelõhega patsientidega tegelenud seitseteist aastat. Ta võtab osa suurtest konverentsidest eri kontinentidel, peab vajaduse korral nõu kolleegidega üle terve maailma.

Oma doktoritöös uuris ta huule- ja suulaelõhega inimeste geneetikat, püüdes jälile jõuda sellele, kas mõni paljudest kandidaatgeenidest, mis selle defektiga on seotud, võiks omada suuremat rolli kui teine.

Lühike vastus on, et ei. Selgub koguni, et eri rahvastel on huule- ja suulaelõhega patsientide puhul mängus täiesti erinevad geenid. Ja alati ei pruugi olla põhjus ainult geneetikas.

Lootel kasvavad huul ja suulagi kokku 6. kuni 12. rasedusnädalal. See on aeg, mil paljud naised veel ei aimagi oma rasedust. Oma osa on siin suitsul ja alkoholil, mürgisel keskkonnal ja kemikaalidel, millega tulevane ema võib kokku puutuda kus iganes.

Maailma statistika ütleb, et sõltuvalt rassist sünnib lõhenenud huule või suulaega lapsi alates sagedusest üks kuuesaja kuni üks tuhande kohta. Eestis sündis neid eelmisel aastal 14. Täpset statistikat paljude aastate kaupa Eestis aga pole.

Ortodont Triin Jagomäel on praegu huule- ja suulaelõhega patsiente ning neid, kel on muudel põhjustel olnud näo- ja lõualuude arengu probleeme, ükskõik kas haiguse või trauma tõttu, kokku kahesaja ringis. 

Vajalik koduleht
• Infot huule- ja suulaelõhede kohta leiab ortodont Triin Jagomäe kokku pandud veebilehelt estcleft.com. See täieneb pidevalt.
• Huule- ja suulaelõhega patsientidega tegeldakse nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.