Volli Kalm: verevahetus tuleb rektoraadile kasuks

Tartu Ülikooli vastne rektor Volli Kalm sisenemas esmaspäeva hom­mikul Tartu Ülikooli peahoonesse.

FOTO: Kristjan Teedema

Esmaspäeval Alar Kariselt Tartu Ülikooli rektori koha ametlikult üle võtnud Volli Kalm ei piirdunud esimesel tööpäeval formaalsuste ja viisakusavalduste vahetamisega, vaid asus kohe ülikooli probleemide kallale.

Pidasite esmaspäeval juba nõu ülikooli spordiklubi tuleviku ning ülikooli eelarve ja rahanduse üle. Kas ülikooli rahaasjad panevad teid muretsema?

Alati võiks ju raha rohkem olla. Rahaline hetkeseis muretsema ei pane, aga mis on päevakorral ja mida ka täna (eile – toim) finantsdirektoriga uuesti arutasime, on järgmise eelarveaasta ettevalmistamine.
2013. aasta eelarve võtab vastu nõukogu, mis alustas tööd alles 1. jaanuaril. See on selle nõukogu esimene eelarve ja kontekstis, kus meil tuleb tulemusleping haridus- ja teadusministeeriumiga, muudab see riigi poolt vaadates natuke raha jaotamise viisi.

Kui tasulise õppe osakaal märkimisväärselt väheneb, kas siis jääb ülikoolil raha veel kitsamalt kätte kui seni?

Muidugi jääb rahaline tühimik, kui tasuline õpe järjest väheneb, kuigi vanad õppijad veel jätkavad ja neile kehtivad vanad reeglid. Mõnes teaduskonnas on see tühimik märkimisväärne, õigusteaduskonnas tuleb seni lausa ligi 90 protsenti eelarvest tasuliste üliõpilaste arvelt ja mõne aasta jooksul kukub see ära.

Esialgu hakkab seda lünka täitma ministeeriumi plaanitav kompensatsioon kõigile ülikoolidele. Eelkõige tuleb seda kasutada ülikoolis nende instituutide ja teaduskondade eelarvete tasakaalustamiseks, kus tasulise õppe osakaal on olnud suurem, aga minu veendumuse järgi ei kujune see nii lihtsaks.

Kompensatsiooniraha jagamisega peab aga kaasas käima instituutide-teaduskondade väga selge plaan, kuidas põhimõtteliselt edasi minnakse, kui tasuline õpe lõpuks üldse kaob.

Kuna üliõpilaste arvu vähenedes väheneb ka töötajate koormus, tekib küsimus, kuidas see asendub teadustööga, lepinguliste töödega, mis võiks aidata omakorda eelarvet suurendada. Võimalusi on teadus- ja arendusvaldkonnas, aga ka näiteks täiendusõppe valdkonnas.

Miks ei jätka Tartu Ülikooli teadusprorektorina Kristjan Haller?

Suhteliselt suur osa praegusest rektoraadist jätkab, aga mingi verevahetus, vaatenurga vahetus ja uus hingamine on rektoraadile kasulik. Ma ei saa küll öelda, et Kristjan Halleri juhtimises oleks läinud midagi oluliselt halvasti, kuigi mõnedel ülikoolipere liikmetel on ehk mõnes asjas pretensioone, aga kõik otsused ei saagi kõigile meeldida.

Teadusprorektori tööd on tarvis sisuliselt ümber kujundada, sest eelmises rektoraadis polnud selgelt näha, kes tegeleb ülikoolis arenduse, innovatsiooni ja ettevõtlussuhetega. Formaalselt oli see teadusprorektori all, aga seda kõike on nii palju ja üha enam, et on tarvis uut rollijaotust teadusprorektori ning arendus- ja ettevõtlussuhete prorektori – aga see ametinimi on veel lahtine – vahel.

Pole midagi halba, pigem head, kui uutele ja teistsuguse vaatega inimestele šanss antakse.

Kas nii teadusprorektori kui ka arendus- ja ettevõtlussuhete prorektori ametikohale on teil mitu kandidaati?

Õhus on tõesti mitu nime. Teise puhul vaatame ka väljapoole ülikooli, kuigi väärikaid kandidaate on ülikooli sees samuti. Teadusprorektor tuleb päris kindlasti ülikoolist.

Märkisite, et prorektorite nimetamiseks tähtaega pole, aga mis võiks olla mõistlik aeg?

Mõistlik aeg on möödunud siis, kui mul on kokkulepe valikust parimaga. Usun, et teadusprorektoriga ei kulu enam kaua aega. Loodan, et juuliga saab asi selgeks.

Martin Hallik jätkab õppeprorektorina ja tema kohus on arendada ka õpetajakoolitust, mille kehvapoolsest seisust rektorivalimiste debattides palju räägiti. Siin näikse olevat vastuolu, sest Halliku ametiajal õpetajakoolitus järje peale ei saanud.

Martin Hallik on selles rollis olnud enam-vähem 20 kuud. Seda suhteliselt lühikest aega ei taha ma tuua õigustuseks või vabanduseks, aga õpetajakoolituse upitamiseks arvestatavale tasemele on see aeg kindlasti liiga napp.

Mulle tundub, et kuni rektorikandidaatide debattideni polnud ülikoolis õpetajakoolituse probleemi ka väga teadvustatud. Loomulikult oli kõigile teada õppekavade ajutine akrediteering, aga laiem teadvustamine aitab nüüd lahenduste ja rahastamisviiside otsimisega edasi minna.

Olete kinnitanud, et rektoriameti kõrvalt juhendate lõpuni oma neli doktoranti. Kas on võimalik, et jõuate juhtida ka mõnda rakendusgeoloogia uurimisrühma, jätkata tõsiselt teaduses?

Ei. Uurimisrühma juhtimise annan kindlasti üle, õieti olengi juba delegeerinud, kuigi formaalselt olen veel rühma juhina kirjas.

Rektori ametiajaks peatub minu kehtiv tööleping professorina. Rektorina ei nõuta minult mu eriala valdkonnas grammigi teadustööd, teadustööde juhendamist jne.

Eluvõõraks ei taha ma geoloogia valdkonnas jääda, üritan end nende asjadega kursis hoida, kuigi lihtne see pole.

Tagasi üles