Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Popkooripidu vaimustas paljunäinud muusikuidki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laupäeval tegid 5000 noort koorilauljat ning kümned Eesti armastatud muusikud ja dirigendid Tartu lauluväljakul ajalugu, tuues rahva ette Eesti esimese poplaulupeo.
Laupäeval tegid 5000 noort koorilauljat ning kümned Eesti armastatud muusikud ja dirigendid Tartu lauluväljakul ajalugu, tuues rahva ette Eesti esimese poplaulupeo. Foto: Sille Annuk

Laupäeval tegid 5000 noort koorilauljat ning kümned Eesti armastatud muusikud ja dirigendid Tartu lauluväljakul ajalugu, tuues rahva ette Eesti esimese poplaulupeo. Eeldatavasti ka mitte viimase, sest korraldajad loodavad popkooripeo muuta pikaajaliseks traditsiooniks.


«Ma olen paljunäinud mees ja mind on raske üllatada, aga tänase kontserdi lõpus olin siiralt liigutatud,» ütles räppar Genka, keda koorilauljad kutsusid peo lõppedes kordusesitama «Palmisaart». «See oli võimas. Lausa kerge šokk on sellest, mis toimus,» lisas ta.

Peale Genka astus kooridega koos lavale veel kümmekond tuntud eesti lauljat, nende hulgas ka Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa (väikestel piltidel), Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Jaan Pehk, Birgit Õigemeel ja Uku Suviste.

Nii nagu suurel laulupeol, oli popkooripeolgi keeruline eristada, kas suurema naudingu said laval esinejad või lauluväljaku nõlvadel kaasaelajad – ühtviisi vaimustuses näisid mõlemad.

«Ühislaulmise võlu peitub selles, et siin löövad nii esinejate kui ka publiku südamed ühte ja sama takti,» ütles popkooripeol Arne Oidi «Suveööd» dirigeerinud maestro Eri Klas. «Selline pidu on väga hinnalise väärtusega, sest see seob põlvkondi ja hoiab eesti oma muusikat. Ka minule on popmuusika väga kallis, sest ma olen sellest muusikast alustanud. Meil on ju Eestis pikad popmuusika traditsioonid ja hea meel on näha, kui noored võtavad seda üle omas kastmes,» lisas ta.

Popkooripeol kõlas menulugusid eri kümnendeist – alates «Saaremaa valsist» ning lõpetades viimase eurolooga «Kuula». Just lõpulauluks planeeritud «Kuula» Ott Leplandi esituses kujunes ka poplaulupeo «Koiduks», mis pani peaaegu terve lauluväljakutäie rahva püsti tõusma, kaasa laulma ning loo lõppedes tormiliselt kordusesitust nõudma.

«Tehniliste detailide pärast võib norida, aga peo meeleolu oli pööraselt vahva, lausa ideaalilähedane. Selline kaasaelamine ja kõige siiram laulurõõm,» jäi popkooripeo üks korraldajaid Ants Johanson rahule.

Popkooripeo idee autor Mikk Targo ütles, et publiku arvukus ületas korraldajate kõiki ootusi. Esialgsel hinnangul oli 5000 koorilauljat ja 11 solisti kuulamas ligi 10 000 inimest. «See näitab, et tegime midagi sellist, mis rahvale korda läheb,» nentis ta.

Mikk Targo kinnitas, et popkooripeost saab pikaajalisem tava. «Me oleme siin naljatanud, et sellest peost sai alguse 150-aastane poplaulupidude traditsioon, aga ega see nali väga vale polegi. Kas just kohe järgmisel aastal, aga kindlasti peame veel popkooripidusid. Kes siis veel eesti muusikat hoiab kui mitte me ise?» lausus Targo.

Tagasi üles