Värska järgis klaaspudelimoodi

Värska Vee tehas

FOTO: Sille Annuk

Seitsmeteistaastase vahe järel hakkas Värska Vesi taas vett klaaspudelisse villima nagu tehase alguspäevil 39 aastat tagasi. Klaaspudelid tõid tehasesse tagasi muutunud mood ning soov enam restoranide joogivalikusse jõuda.

«Meil tuleb jälgida tarbijate eelistusi ja praegu näitab tarbijate maitse, et plastpudeli vaimustus on üle läinud ning klaaspudel on jälle moes,» ütles ASi Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva. «Omal ajal surus PET-pudel (plastpudel – toim) klaaspudeli turult välja, aga nüüd on klaaspudel muutunud kvaliteedimärgiks,» lisas Jõgeva.

700 000 eurot maksnud Saksa-Tšehhi päritolu uuel klaasliinil villib Värska Vesi kolme sorti vett: pooleliitrisesse klaaspudelisse gaseeritud mineraalvett ning 0,33-liitristesse klaaspudelitesse gaseeritud ja gaseerimata lauavett. Tegemist on premium- ehk eriti kvaliteetsete toodete sarjaga, mille üks sihtrühmi on peened restoranid.

Ring sai täis

Firma plaanib umbes 40 000 liitrit vett villida edaspidi üksnes klaaspudelitesse. Eelmisel aastal villis ettevõte 23,2 miljonit liitrit vett, seega moodustab klaaspudelitesse villitav vesi esialgu siiski väikese osa kogutoodangust. Ent Jõgeva näeb tootmismahtu iga järgneva aastaga kasvamas.

Eelmisel nädalal uue villimisliini pidulikul avamisel tundis Värska veetehases 39 aastat töötanud Maie Jaros-lavskaja, et ring on justkui täis saanud ning uus on taasavastatud vana. «Kui ma tulin, oli ju ainult klaas. 1995 tuli plastpudel, mille üle oli alguses väga hea meel. Nüüd siis on klaas tagasi ja jälle on hea meel,» rääkis ta.

Praegust moodsat klaaspudelite villimise liini ei anna ligi 40 aasta taguse liiniga aga Jaroslavskaja kinnitusel võrreldagi. «Siis tuli ikka väga palju käsitsi teha. Pudelid tulid talvel lumemütsidega õuest, plaksatasid katki siin ja eks neid kilde oli palju õhtul põrandalt kokku korjata,» meenutas ta,  «uuel masinal aga vajuta nuppu ja see teeb peaaegu kõik ise ära. Nagu öö ja päev.»

Teist nii staažikat töötajat kui Maie Jaroslavskaja Värska tehases pole, ent personal on siiski valdavalt küpsemas eas.

Tehase juht Urmas Jõgeva möönis, et nii väikeses kohas nagu Värska on noorte oskustööliste leidmine üsna keeruline. «Noored ei taha väga siia tulla, aga me vajame noorema põlvkonna pealetulekut. Näiteks automaatikud on maapiirkonnas praegu väga haruldane leid,» rääkis Jõgeva.

Suured investeeringud

Värska Vesi on viimastel aastatel investeerinud tootmise ajakohastamisse mitu miljonit eurot ning see rahapaigutus peab end Urmas Jõgeva sõnul õigustama üha suuremates tootmismahtudes ja ekspordi osakaalu kasvus, mis peaks kerkima 20 protsendilt ligi poole peale.  

Firma sihiks on ennekõike Ida-Euroopa turud, nagu Venemaa, Läti, Leedu, Ukraina ja Valgevene, kus Värska Vesi peab suurimaks konkurendiks Borjomi vett.

Värska Vesi loeb enda ajalugu alates 1967. aastast, kui Värskas puuriti esimene puurkaev 470 meetri sügavusele. Õlleajaloo asjatundja Andres Sepp leidis aga oma hiljutises uurimuses, et loodusliku mineraalvee villimise tava ulatub Värskas palju kaugemale.

Juba 1936. aastal alustas kohalik apteeker Peeter Mikheim Värskas apteegi juures mineraalvee villimist Värska mineraalvete tehases. Pole teada, mis tehasest sai, ent oletatavasti jätkus villimine tehase natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Tagasi üles