/nginx/o/2012/06/25/1184386t1h0bff.jpg)
Kolmeaastase uuringuperioodi järel tõi biotehnoloogia ettevõte Asper Biotech turule päriliku soolevähi geenitestid, mis võimaldavad määrata inimese soodumust soolevähi tekkeks ning prognoosida juba haigestunud patsiendi ravi tulemuslikkust.
Firma tõi turule soolevähi geenitestid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alguses soovis firma teha ühe universaalse geenikiibi, ent lõpuks töötas välja kolm geenitesti erinevate soolevähi sündroomide testimiseks ning lisatestid, mis eelnevad geenianalüüsile ja selgitavad edasiste uuringute vajalikkuse.
Üks neist – mikrosatelliitide ebastabiilsuse uuring – on olnud Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus arsti-õppejõu Andrus Mägi sõnul katseprojektina ka kliinikumis kasutusel 2010. aasta lõpust.
«Arstile on see hea tööriist, millega me saame määrata, kas patsient vajab konkreetses vähistaadiumis ravi ning kas tal on sellest ravist kasu või mitte,» lausus onkoloog Andrus Mägi.
Soolevähi sündroomide geenitestid on Mägi sõnul ka hea võimalus soolevähki põdevate patsientide järglaste uurimiseks, et määrata, kas neil on päriliku soolevähi risk või ei.
Ennetav test
Asper Biotechi teaduri Hanno Roomere selgitusel vabastab geenitest soolevähki põdenute järglased kas liigsest muretsemisest või siis võimaldab neil teadlikult oma tervist jälgida, et vähi arengut edasi lükata või seda ära hoida.
«Kui me tuvastame kõrge riskiastmega peres ka järglaste geenis mutatsiooni, siis arstid saavad koostada talle jälgimisplaani. Ta käib iga 2–3 aasta tagant kontrollis, et jõuaks varakult jaole,» rääkis Roomere.
Asper Biotechi teaduritel kulus teaduskirjanduse läbitöötamisele, patsientide uurimisele ning geenitestide väljatöötamisele kolm aastat ning 367 199 eurot, millest ligi kolmveerand saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Uuringus osales 182 soolevähiga patsienti.
Soolevähi geenitestide tellijateks on Hanno Roomere sõnul ennekõike meditsiiniasutused. Kuigi inimene võib tahta ka pelgalt uudishimust rohkem oma geenide kohta teada, ei võta Asper Biotech inimesi ise vastu, vaid suunab nad geneetiku vastuvõtule.
«Sellisele testile peab eelnema ja järgnema geneetiku konsultatsioon. Inimene võib mõelda küll, et huvitav on teada oma geenide kohta, aga kui tal leitaksegi päriliku soolevähi risk, peab sellele kindlasti järgnema arsti konsultatsioon. Inimest ei saa sellise infoga üksinda jätta,» selgitas Roomere, miks soolevähi geenitest on patsientidele kättesaadav vaid arstide vahendusel.
Turuks maailm
Soolevähi geenitestide hinnad jäävad vahemikku 200–600 eurot ning näidustusega patsientide kulud katab haigekassa.
Arvestades, et Eestis on aastas 600–700 uut soolevähi juhtu, millest umbkaudu kümnendik on pärilik vähk, tähendab see Roomere sõnul 60 potentsiaalset inimest ja nende lähedasi, kel on näidustus soolevähi geenitesti tegemiseks.
Nii nagu Asper Biotechi teistelgi geenitestidel, on ka soolevähi testide sihtrühmaks laiemalt kogu maailm. Tartu firmasse saadetakse proove kümnetest riikidest.
«Soolevähi geenitesti pole välismaalt seni veel tellitud, aga kindlasti tulevikus tellitakse,» nentis Roomere.
38 töötajaga biotehnoloogiafirma Asper Biotechi põhitegevus on geenitestide väljatöötamine ning geenianalüüside tegemine. Firma portfelli kuuluvad näiteks pärilike silmahaiguste ja kuulmislanguse, päriliku munasarja- ja rinnavähi eelsoodumuse, laktoositalumatuse, tsüstilise fibroosi ning loote väärarengutega seotud sündroomide geenitestid.
Nii-öelda laiatarbetestidena pakub firma sportlikke võimeid ning inimese põlvnemist selgitavaid geeniteste.
Soolevähi geenitestid
• 5–10 protsenti vähijuhtumitest on seotud geneetilise eelsoodumusega.
• Asper Biotechi kolorektaal-vähi geneetiliste testide portfelli kuuluvad Lynchi sündroomi, perekondliku adenomatoosse polüpoosi (FAP) ja MUTYH-seoselise polüpoosi (MAP) test.