/nginx/o/2011/02/15/516743t1h6ccc.jpg)
Linna juhtimisel on linnavalitsuse peamine orientiir pikalt tulevikku vaatav arengukava, praegusel juhul aastani 2030. Sellele kavale lisanduvad veel mitmed teised lähemasse ja kaugemasse tulevikku vaatavad strateegiad ja tegevuskavad.
Urmas Kruuse: milleks meile on vaja linna eelarvestrateegiat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just valminud eelarvestrateegia on aga eriti oluline seetõttu, et ta võtab kõik need arengukavad kokku ning paneb majandusprognoose, riiklikke eelarvestrateegiaid, rahvastikudemograafiat ja muud arvestades paika selle, milliseid kavades olevaid tegevusi saab lähiaastatel ka tegelikult ellu viia, mida tuleks edasi lükata ning mida pole üldse mõistlik teostada.
See on dokument tarkade ja kaalutletud otsuste tegemiseks linna juhtimisel, olenemata sellest, kes parajasti linnavalitsuse toolidel istuvad.
Vähem sissetulekuid
Alustame algusest: milliseks kujuneb siis Tartu linna lähiaastate majanduslik olukord? Lühidalt öeldes, seni oleme saanud olusid arvestades üsna hästi hakkama, aga muretsemiseks on põhjust küll.
Tartu on suutnud majanduslangusest hoolimata säilitada finantsvõimekuse rahuldava taseme ja jääda arengusse panustavaks linnaks. Siiski on majanduskliima rahandus- ja sellele järgnenud võlakriisi tõttu halvenenud kõigis Euroopa riikides, sealhulgas Eestis ja ka Tartus.
Järgnevate aastate majanduskasv sõltub paljuski sellest, kuidas euroala võlakriis laheneb.
Lähituleviku majandusarengu prognoosimine on keeruline, sest maailmamajanduses valitseb ebamäärasus ning palju sõltub poliitilistest otsustest.
On selge, et rahandus- ja võlakriis on Tartu sissetulekuid märgatavalt vähendanud. Ka mainitud eelarvestrateegia perioodi alguses on Tartu eelarve tulem negatiivne. Eriti keeruline tuleb aasta 2013, kui ainuüksi juba võetud ja hädavajalikud investeerimiskohustused ületavad selleks ette nähtud allikaid.
Sellele vaatamata peaksid prognooside järgi järgnevatel aastatel Tartu tulud suurenema, mis võimaldaks otsustamisruumi investeerimismahu ja laenukohustuste vähendamise üle.
Mida siis strateegia Tartu linnale ette näeb? Esiteks seda, et kuni aastani 2015 on üsna keeruline ette võtta uusi suuremaid investeerimisprojekte, sest muidu peaks selleks lihtsalt laenu juurde taotlema ning seda me teha ei taha.
Usun, et üks põhjus, miks Tartu on suutnud väga suurte valudeta majanduskriisi üle elada, peitub just põhimõttes, et me ei kuluta sentigi rohkem, kui linnakassasse sisse tuleb. Linna juhtimine peaks selles mõttes sarnanema perekonna eelarve tegemisega. Pere peab oma kulutusi planeerima oma sissetulekute järgi. Ka linna rahaasju tuleb planeerida nii, et kogu linnaperel läheks võimalikult hästi.
Alustatu jätkub
Seega on ka valminud strateegias üheks peamiseks eesmärgiks just vähendada linna laenukoormust, et jõuda võlakoormusega alla 45 protsendi põhitegevuste tuludest ning tagada sellega taas piisav suutlikkus võimalike tulevaste projektide omafinantseeringu maksmiseks.
Ent ei saa kuidagi väita, et Tartus kuni 2015. aastani mitte midagi uut ei kavandata. Strateegias on sees hulk suuri projekte, mis kindlasti jätkuvad: Tartu idapoolne ringtee, Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine, Tartu lasteaedade laiendamine, uue loodusmaja rajamine, Sõpruse paadisadama arendamine, Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine, jõeäärsete teede korrastamine jms.
Tänavu on juba lõpuni jõudnud või jõudmas Tamme staadioni rekonstrueerimise, keskkonnahariduse keskuse rajamise, loomemajanduskeskuse pargiala korrastamise, Lubja 7 asuva varjupaiga renoveerimise ja kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoja rajamise projektid.
Samas on lõpliku otsuseta projekte, mille elluviimine oleneb suuresti just linna majanduslikust olukorrast lähitulevikus ning sellest, kas strateegia prognoos osutub negatiivsemaks või positiivsemaks. Täielikku kindlust pole veel näiteks Anne noortekeskuse, Anne infokeskuse Tartu Noored ja laste turvakodu rajamises.
Püüdleme heaolu
Strateegia eesmärk pole määratleda linna plaane ainult erisuguste projektide kohta. Igas valdkonnas, millega linn tegeleb, on selged prioriteedid, mille poole püüdlemine peab linnaeelarveid kavandades alati silme ees seisma.
Näiteks hariduses on põhirõhk linna põhiülesannete täitmisel ehk lasteaiakohtade puuduse leevendamisel ning põhi- ja gümnaasiumihariduse valdkonnas koolivõrgu ümberkorraldamisel ja haridusuuendustel. Tähtsal kohal on ka haridustöötajate pädevuse ja motiveerituse kasvatamine.
Majanduse valdkonna tähelepanupunktis on elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, sealhulgas elujõulise kesklinna kavandamine.
Uuringute järgi on tartlased teiste linnadega võrreldes oma elukeskkonnaga väga rahul. Kõikide valdkondade prioriteete kokku võttes võib öelda, et põhiliseks eesmärgiks ongi lähiaastatel panustada linna ja linnakodanikesse nii, et Tartus oleks kõigil võimalikult hea elada ning et meie inimeste tervelt elatud aastaid oleks üha rohkem.