/nginx/o/2010/10/26/455464t1h5e59.jpg)
Koolides on õppeaasta lõppemas, enne suvepuhkuste algust tehakse kokkuvõtteid ja mõeldakse juba uuele sügisele. 25. aprilli Tartu Postimehes leidus sõnum (Vilja Kohler, «Tartlased läksid Taani kogemust koju tooma»), et haridusosakonna töötajad ja mõnedki koolidirektorid käisid Taanis karjäärinõustamissüsteemiga tutvumas, et midagi niisugust ka Tartu koolides kasutada.
Igati tervitatav mõte ja tahaks väga loota, et sellest õppereisist ka tulu tõuseb. Kahju ainult, et kaasa ei mahtunud kedagi neist praktikutest, kes seda tööd päevast päeva niigi teevad.
Tartu koolides on karjäärikoordineerijad juba aastaid. 2002. aastal käivitunud katsekoolide projekti raames töötas Tartu koolides kolm täiskohaga karjäärikoordineerijat, praegu teevad karjäärikoordineerijad seda tööd põhitöö kõrvalt väikese lisatasu eest või hoopiski tasuta – nii, kuidas kodukoolil võimalik.
Karjäärikoordineerijate ettevalmistus on väga erinev ning sageli tuleb toime tulla iseenese tarkusest ja elukogemusest lähtudes. Suurt abi saadakse Tartu kutsehariduskeskuses oleva info- ja karjäärinõustamiskeskuse spetsialistidelt.
Põhitöö kõrvalt
Neljandat aastat töötab Tartu linna ja maakonna karjäärikoordineerijate ainesektsioon, korraldades regulaarseid õppepäevi. Uues, SA Innove algatatud karjääriõppe katsekoolide projektis osaleb neli Tartu linna kooli. Aeg-ajalt tuleb ka mõne suurema kursuse võimalus koju kätte.
Lõppeva õppeaasta talvekuudel õnnestus mitmel Tartu linna ja maakonna koolide karjäärikoordineerijal osaleda väga nõutud üleriigilisel Euroopa Sotsiaalfondi projektipõhisel kursusel «Selge minapilt ja elupilt põhikoolist», kus õppejõuks oli suurte kogemustega karjäärinõustaja Terje Paes, mitmete karjäärikoordineerijatele mõeldud õppematerjalide kaasautor.
Lisaks koolides kohapeal tehtavatele karjääriettevõtmistele korraldatakse ka piirkondlikke õpilasüritusi. Nii on juba mitmendat õppeaastat järjest tehtud karjäärivaliku võistlusmänge algklassi- ja põhikooliõpilastele ning karjäärilaagreid õpilastele ja nende juhendajatele.
Igal kevadel peetakse karjäärikoordineerijate kahepäevast seminari, kus tutvutakse karjääritööga Eestimaa eri paigus, vahetatakse kogemusi ja tehakse plaane edaspidiseks. Korraldajaiks on info- ja karjäärinõustamiskeskuse töötajad ja ainesektsiooni aktiiv.
Uus õppekava annab võimaluse karjääriõpetustundides käsitletava rakendamiseks. Õppekava läbiv teema «Elukestev õpe» ühendab kõiki õppeaineid ja aitab karjäärivaliku teemasid ka teistesse õppeainetesse sulandada.
Juba nüüdki õpetatakse mitmes koolis karjääriõpetust valikainena nii üheksandas klassis kui ka gümnaasiumis. Seda teevad taas entusiastid põhitöö kõrvalt, sest kusagil ei koolitata karjääriõpetuse õpetajaid.
Kui tahame korrastada karjääriõpetuse süsteemi, tuleb kindlasti mõelda, kuidas korraldada õpetajate täiendusõpet.
Abi ja usaldus
2011/2012. õppeaasta kevadtalvel olid põhikoolilõpetajad alles käivituva koolireformi tõttu segaduses, sest veebruari lõpuni polnud selgust, missugustes Tartu gümnaasiumides on võimalik õpinguid jätkata.
Õpilased ja nende vanemad olid mures ning karjäärikoordineerijail ja karjääriõpetuse õpetajatel oli koostöös klassijuhatajate, sotsiaalpedagoogide ja koolipsühholoogidega eriti suur vastutus, et aidata õpilastel leida sobivaid lahendusi, suunata neid valikute tegemisel ja nõustada ka lapsevanemaid. Õnneks on hariduspõllul udu hajumas ja uuel koolisügisel on pilt selgem.
Uue ühtse karjäärinõustamissüsteemi rakendamisel tuleks alustada seniste kogemuste süstematiseerimisest ja sellest heast, mis meil juba on. Tunnustada seni südikalt seda vankrit vedanud karjäärikoordineerijaid ja nende häid abilisi: info- ja karjäärinõustamiskeskuse töötajaid, koolide sotsiaalpedagooge ja psühholooge.
Tuleks leida võimalus karjäärikoordineerijate tööd tasustada, tasu peaks sõltuma kooli suurusest. Miks mitte leida koolide miinimumkoosseisus koht ka karjäärikoordineerijale kas või poole ametikohana, olenevalt õpilaste arvust koolis.
Kindel on see, et vähemalt põhikoolis peab olema majas karjäärikoordineerija, inimene, kes tunneb õpilasi, sest põhiline on individuaalne töö, mis seisneb suuresti usaldusel.
Karjäärikoordineerija ülesanne koolis on esmane nõustamine, info otsimine ja jagamine, vajaduse korral õpilaste ja nende vanemate suunamine edasi karjäärinõustamiskeskuse nõustajate juurde, karjääritöö süsteemi loomine koolis, õpetajate nõustamine, ideaalis ka karjääriõpetustundide andmine. See on meeskonnatöö, kus headeks abilisteks on sotsiaalpedagoog, psühholoog, huvijuht ja kogu kooli juhtkond.
Kena, kui kehtivat süsteemi saab uue rajamisel täiustada ka välismaa kogemusega, kui see meie tingimustesse sobib.
Tartu arengukavas nähakse aastateks 2013–2020 ette luua kõigis koolides karjäärikoordineerija ametikoht ja ühtne karjäärinõustamissüsteem. Karjäärikoordineerijad jäävad seda pikisilmi ootama ning lootma, et ka seni tehtu läheb arvesse ja kuulatakse praktikutegi häält.