Välisturism rühib Tartus jõudsalt ülesmäge

Foto: Jaan Olmaru

Kuigi masu tingis tagasilöögi, jõuab Tartusse aasta-aastalt aina rohkem välisturiste ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga peatub praegu ülikoolilinna hotellides kaks korda rohkem külalisi.

2002. aastal peatus Tartu majutusasutustes statistikaameti andmete järgi 38 000 välisturisti, kuid möödunud aastal oli nende hulk juba kaks korda suurem ehk 76 000. Välisturistide koguarv võib aga olla vähemalt poole suurem, sest paljud välismaalased sõidavad Emajõelinna vaid paariks tunniks.

SA Tartumaa Turismi juhataja Valdek Rohtma näeb välismaalaste arvu jõudsa kasvu taga mitmeid põhjusi, millest olulisemad on parem transpordiühendus, jõuline turundus ja uued turismimagnetid.

«Kindlasti on paranenud võimalused, kuidas meie juurde tulla. Näiteks lennuühendus ja rahvusvaheline bussiliiklus Riia ja Peterburiga. Teiseks on teenusepakkujad oma tooteid kõvasti tutvustanud ja seeläbi on välismaalaste teadlikkus kasvanud. Kolmandaks on turismimagneteid juurde tulnud, näiteks Ahhaa keskus. Ja ka konverentside arv on suurenenud,» räägib Rohtma, kelle sõnul avaldab see kõik Tartu turisminduse arengule tugevat mõju.

Reisimine lihtsam

Tartu linna maine ja turismiteenistuse juhataja Karmen Viikmaa lisab, et välismaalastest külastajate arvu kasvu mõjutavad samad põhjused, mis turismi kogu maailmas.

«Kindlasti on turistide teadlikkus suurenenud ja kasvanud on soov avastada väiksemaid riike. Oluline on seegi, et reisimine on nii lihtsaks läinud,» pakub Viikmaa ning lisab, et just idanaabrite juures tehtud reklaamikampaaniad avaldavad üha enam mõju.

«Vene turistide osakaal on järjest kasvanud. Ilmselt on asi ka selles, et natukene on lihtsustunud piiriületus, aga tegelikult on seal päris mitu aastat juba reklaamikampaaniaid tehtud ja nüüd hakkame seda mõju nägema,» lausub Viikmaa ja võrdleb seda veereva lumepalli efektiga.

«Mida rohkem neid tuleb ja mida positiivsemalt nad on meelestatud, seda tugevama sõnumiga lähevad nad kodumaale tagasi. Vene hing on ju selline, kes kannab infot edasi suust suhu, ja nad usaldavad oma tuttavaid,» ütleb Viikmaa, kelle sõnul pole mõtet teha idapiiri taha internetiturundust, pigem tasub käia sealsetel messidel.

Kui vaadata, millised riigid on Tartu turistide edetabelis esirinnas, siis kuuluvad esiviisikusse loomulikult naabermaad Soome, Läti ja Venemaa, kuid lisaks neile veel Rootsi ja Saksamaa. Seejuures on Venemaa tõusnud viie aasta taguselt viiendalt kohalt teiseks.

Viikmaa sõnul sõltuvad välisturistide ootused ja soovid sellest, kust tullakse. Näiteks vene turist tahab siia tulla puhkama ja avastama nostalgilisi kokkupuutepunkte.

«Venelast huvitab spaa, mida meil kahjuks ei ole, ja see on Tartu suureks miinuseks. Teiseks tõmbavad neid Tartusse ajaloolised sidemed,» lausub Viikmaa ja lisab, et pidutseda ihkav idanaaber jääb pidama Tallinna, rahulikku ja perekeskset puhkust nautiv venelane aga tuleb Tartusse.

Turistid erinevad

Turismiteenistuse juhataja sõnu kinnitab ka kolmteist aastat Tartus giidina töötanud Olga Einasto, kes on spetsialiseerunud Peterburist tulevatele turismirühmadele.
«Neid huvitab väga vene kultuuri jälg Tartus. Millised vene kirjanikud on siin käinud või elanud ja muidugi ka tänapäev. Millised on meie palgad, elatustase ja seegi, kuidas saada Tartu Ülikooli õppima,» iseloomustab Einasto vene turiste.

Tartu üks staažikamaid giide Siiri Raitar lisab, et Peterburist pärit turistile pole siiski mõtet rääkida, kuivõrd ilus ja uhke raekoda meil on, sest Ermitaažiga see võrdlust ei kannata. Sakslaste juures tuleb aga praegugi lähtuda sellest, kas ta on pärit endiselt Ida- või Lääne-Saksamaalt.

«See erinevus on siiani säilinud. Endisele idasaksa turistile pole vaja seletada, milline oli elu Tartus Vene ajal, aga lääne oma tahab seda kõike teada,» lausub Raitar, kelle sõnul on Saksa turist tavaliselt väga haritud.
Viikmaa sõnul huvitab sakslasi näiteks hansatemaatika ja siinne arhitektuur. «Inimesed otsivad siit midagi teistsugust kui tavapärane pilt Euroopast. Liidus olles on Euroopa linnad hakanud ikkagi natukene ühte nägu minema ning siit otsitakse omapära ja ehedust,» pakub Viikmaa.

Paarkümmend aastat soomekeelse giidina töötanud ja praegu Tartu giidide ühingut juhtiva Lea Asso sõnul on ka rühmad erinevad.

«Kui nad jaksavad ära oodata, siis nad saavad oma vastused kätte, aga mõned on väga kärsitud ning tahavad kohe alguses kõike teada,» kirjeldab Asso soomlasi ning meenutab lõbusat juhtumit, kui üks turist küsis, mitu telliskivi on Tartu toomkirikus.

«Ma siis ütlesin, et meil aega on, loeme kivid üle. Aga midagi naljakat juhtub alati. Näiteks Veski tänav tähendab ju soome keeles WC-d,» muigab Asso.

Reisivad omal käel

Koos turisminduse arenguga on osaliselt muutunud ka turistid ise. Varem saabuti Tartusse peamiselt rühmaga, kuid nüüd on omal käel reisivaid inimesi tunduvalt rohkem ning tihtipeale tullakse peredega. «Tullakse veetma mitte ainult tööga seotud aega, vaid ka puhkust,» selgitab Rohtma ning rõhutab, et turistide eeltöö on järjest paremaks läinud.

Viikmaa lükkab ümber ka väite, et Tartus polegi peale ülikooli peahoone, raeplatsi ja Toomemäe suurt midagi vaadata. «Tartul on piisavalt näidata, iseasi on see, kui hästi suudavad turistid need paketid enda jaoks kokku panna. Pakkuda on küll, alates Ahhaa keskusest, lõpetades etenduse või kontserdiga Vanemuises,» toob ta näiteid.

Peamiselt Soome turistidele keskenduv Kalli Kukk ütleb, et jutt paarist tunnist ja Toome varemetest on inimesele, kel endal puudub avastamislust.

«Mitmed aastad tagasi oli Soome reisifirmasid, kes tellisid tunnise jalutuskäigu kesklinnas ja arvasid, et Tartu hinge tabamiseks on see piisav. Nüüd oleme teinud teiste giididega selgitustööd ja enam selliseid tellimusi naljalt ei tule,» selgitab Kukk.

Giid Einasto sõnul hakkas individuaalturiste saabuma pärast seda, kui venelastele hakati andma Schengeni viisasid. «Enne seda käisid ainult rühmad ja mõned tulid siis esimest korda Euroopasse. Aga praegu tulevad juba rohkem sellised turistid, kes on palju ringi reisinud ja näinud. Nad on väga suurte ootustega teeninduskvaliteedi suhtes ja loodavad, et me pole veel unustanud vene keelt,» selgitab Einasto.

Kasv jätkub

Turistide kõrval on muutunud aastatega ka giiditöö. Einasto sõnul on giid Tartu visiitkaart ja seetõttu peavad ka nõudmised olema väga ranged. Praegu on Tartus umbes viiskümmend atesteeritud giidi, kuid keelevalik võiks olla suurem.

«Meil on väga suur nõudlus lätikeelse giidi järele ja ka mõni eksootilisem keel võiks juurde tulla,» lausub Einasto ning pakub jaapani ja hiina keelt.

Kas Tartus ööbivate välisturistide arv võiks lähiajal jõuda 100 000-ni aastas, ei julge keegi kinnitada, aga Rohtma sõnul potentsiaali jagub. «Tartu väiksus on väärtus omaette ning loodame, et vahvaid atraktsioone tuleb juurde ja ühendus välismaailmaga paraneb veelgi,» lausub Rohtma, kelle sõnul satub siia juba ka eksootilisemate riikide esindajaid.

Näiteks hiljuti kohtas ta Piirissaarel Tšiili noormeest. Riikide esiviisikusse ta uusi tulijaid siiski ei ennusta. «Hollandist on räägitud, et selle turistide arvu kasv võiks olla nii Eestis kui Tartus, aga kas nad sealt eest otsast kellegi välja vahetavad, ei julge öelda,» lausub Rohtma.

Tartu külalised jagasid muljeid

Rohana ja Dharshani De Silva (Sri Lanka)
Me oleme Sri Lankast. Saabusime eile Tallinna Helsingist ja kuna meil oli aega, soovitas üks mu sõber tulla ka Tartusse, kuna see pidi olema väga ilus linn. Eestisse tuleku peamine põhjus oli see, et olen külastanud Ida-Euroopat, näiteks Poolat, Ungarit ja Tšehhoslovakkiat, enne 1989. aastat, aga ma pole kunagi käinud selles osas. Tahtsin näha, mis on muutunud, ja nagu mu naine ütles – Tartusse tulime sellepärast, et näha, milline on elu väljaspool Tallinna.

Kui aus olla, siis ei uurinud ma enne siia tulekut väga palju Tartu kohta, küll aga Tallinna kohta. Esmamulje järgi on Eesti nagu väga hästi arenenud Lääne-Euroopa riik. Mulle on Tartu olnud väga meeldiv üllatus. Siinsed inimesed on rahulikud ja abivalmis ning linn on äärmiselt puhas. Nii et ootame huviga, mida me siin veel avastame. Meil on aega umbes neli tundi, enne kui sõidame õhtul Tallinna tagasi, ja kuna aega on vähe, piirdubki siinolek ainult väikese jalutuskäiguga. Sri Lanka standardite järgi on siin päris kallis, aga kui võrrelda teiste Põhjamaadega, on hinnad umbes 25 protsenti odavamad.


Roman Jakub (Jan Prouza, Tomaš Horvat, Premisl Trešnak, Petr Hajni) (Tšehhi)
Tulime Tartusse seepärast, et näha linna ja osta mõned suveniirid oma peredele. Oleme Tartus ja ka Eestis esimest korda. Esmamulje järgi on siin väga kenad inimesed, kõik on puhas ja linn meenutab väga Lääne-Euroopat. Kuna oleme siin olnud alles pool tundi, ei oska seetõttu rohkem midagi välja tuua. Peame kõigepealt turismiinfopunkti üles otsima. Üldiselt ei otsi me linnades väga vaatamisväärsusi, pigem tahame kogeda kohalikku atmosfääri.

Me sõidame mootorratastega mööda Eestit ja Tartus oleme vaid päeva. Eile olime näiteks Narvas ja nüüd hakkame kodu poole liikuma. Reis on iseenesest lühike, ainult kümme päeva. Kahjuks ei saa pikemalt, sest meil on töö ja ka pered ootavad. Aga selliseid reise teeme igal aastal. Nii ei ole väga kallis reisida, sest me ei ööbi hotellides, meil on telgid kaasas.

Carla Braito (Itaalia)
Tulime Tartusse, kuna siin on kahepäevane pikamaasuusatamise sarja Worldloppet aastakoosolek. Kohtume igal aastal ühe korra ning arutame pikamaasuusatamise arengute üle.
Minule ja meie Marcialonga grupile on see esimene kord Tartus olla ja me naudime seda väga. Tartu tundub väga ilus moodne linn, ilus ümbruskond, ilus loodus, ka ilm on teil hea. Kahjuks oleme siin ainult neli päeva ja selle ajaga kuigi palju ei näe.

Gabi ja Peter Dohms (Saksamaa)
Oleme pärit Hannoverist. Lendasime Tallinna kaudu Vilniusesse, võtsime sealt rendiauto ning sõitsime Riia kaudu Tartusse. Tulime seepärast, et Tartu oli üks neist põnevatest kohtadest, mida meile agentuurist soovitati.

Alustasime ringkäiku kesklinnast, vaatasime raekoda ja ülikooli ning siis ronisime siia Toomemäe otsa. Ja nüüd otsime Inglisilda ja Kuradisilda. Raamatus on kirjas, et siin peaks olema need kaks silda, aga me pole neid veel leidnud. Tartu tundub hästi väike linnake, kus on väga ilusad hooned. Näiteks linnavalitsuse maja raeplatsil. Oleme Tartus vaid mõned tunnid.

Barbara Rohde (Austraalia)
Olen pärit Adelaide'ist. Tartusse tulin seepärast, et sain 31-aastaselt teada, et mul on eestlastest vanemad. Ma ei kasvanud nendega koos üles, aga kohtusin siis, kui olin 31. Nad tulid Austraaliasse umbes 1947. aastal. Sellest ajast saadik olen tahtnud tulla vaatama seda maad, kust on pärit mu vanemad.

Leidsin interneti kaudu palju sugulasi ja olen nendega nüüd kohtunud. Minu ema ja vanaema on sündinud Viljandis. Olime seal eile, teised sugulased on mul Pärnus. Mulle meeldis väga Tallinna vanalinn, Tartu on ka väga kena. Mul on isegi tellitud Tartu Ülikooli ajakiri, sest töötan Adelaide'i Ülikoolis. Arvan, et tahaksin Eestisse tagasi tulla.