Rannu vallas elav Meelis Kask, kes valmistas sel aastal Eesti parimaks koduveiniks valitud õunaveini Kanarbiku Unelm, ei tea, kuidas tema võiduvein mekib, sest karsklasena pole ta seda isegi mitte keeleotsaga maitsnud.
Karsklane kääritas parima koduveini
«Mulle väga meeldib veine teha, aga ise ma neid ei proovi,» rääkis Eesti koduveinivõistluse võitnud Meelis Kask. «Eks see kummaline ole, et karsklane teeb parimat veini, aga ma ei saa ju valetama ka hakata, et vein on jube hea, kui see on minu meelest õudne.»
Meelis Kasel aitavad veine teha sõbrad ja elukaaslane, kes ütlevad, kas maitse kõlbab või mitte. Kui ei kõlba, asub mees tunde järgi suhkruga maitset timmima ning annab uuesti sõpradele maitsta, kuni need viimaks veini heaks kiidavad.
Tihe konkurents
Kase tehtud Kanarbiku Unelma valis žürii maksimumilähedaste punktidega parimaks koduveiniks 133 võistlusele laekunud veini seast. Mehe teinegi märjuke, poolkuiv õunavein Sumin jõudis 19 finalisti hulka ning saavutas viienda koha.
«Mul on kohe kahju, et Meelis ise ei maitse kõike seda, mida ta teeb,» ütles võistluse üks korraldaja, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Võidu tõid Kanarbiku Unelmale Kuuleri hinnangul lihtsus ning tasakaalus maitse. «Hästi tasakaalus vein – magus, aga mitte lamedalt magus, parajalt hapukust. Mõnus, puhas ja mahlane vein,» rääkis Kuuler.
Meelis Kask avastas veinitegemise kire 2009. aasta sügisel, kui tema aias potsatas puudelt maha nii palju õunu, et mees ei osanud nendega enam midagi peale hakata. «Mahla oli juba tehtud. Metsa alla ka ei tahtnud neid viia ja nii hakkasingi veini tegema,» meenutas ta.
Veininduses võhikuna otsis ta esialgu internetist retsepte ning laenas naabritelt veinitegemiseks nõusid. Et sõbrad mehe veini arvelt kiidusõnu kokku ei hoidnud, sai ta indu järjest juurde. Eelmisel aastal osales Kask juba ka koduveinivõistlusel, kus võitis kolmanda koha.
«Arvasin, et algaja õnn, aga kui sel aastal veel esimene koht tuli, siis küllap need veinid tulevad hästi välja,» arutles Meelis Kask.
Järjest julgemaks on koduveinitegija muutunud ka retseptidega katsetamisel. «Veini saab teha põhimõtteliselt kõigest, millest saab mahla, aga katsun ikka selliste koostisosade juurde jääda, mis kokku sobivad,» rääkis ta. Kui Tartu Postimees Kanarbiku talu külastas, oli mehel hakkama pandud juba 35 liitrit võililleveini ning sada liitrit rabarberiveini.
Varem on ta proovinud teha rabarberiveini kasemahlaga, mis pidavat mehe sõprade sõnul maitsma nagu Kellukese limonaad. «Kui see oli nagu limonaad, siis oleks see ehk mullegi maitsnud, aga nüüd on kõik need pudelid otsas,» lausus Meelis Kask tsipakese kahetsustundega, et ta rabarberi ja kasemahla veini puhul erandit ei teinud ja selle mekkimata jättis.
Jäävad kinkimiseks
Meelis Kase kelder peidab endas 22 veini, millel ilusad värvilised sildid ja kelmikad nimed, nagu Mustika Magus, Võrgutaja, Ämma Musu või Sõstrake. Ent müüa Kask neid veine ei saa, kuna väikesel koduveinivalmistajal ei tasu vajalike lubade hankimine end ära.
«Peaksin veini saatma laborisse testimisele, lisaks tuleksid juurde muud kulutused ja aktsiis – kõik see tõstaks veinipudeli hinna nii kalliks, et keegi ei tahaks seda osta,» rääkis Meelis Kask.
Seepärast võib Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuses uurijana töötav Meelis Kask küll unistada elukutselise veinimeistri ametist, ent praktikas jääb veinitegemine talle ikkagi hobiks. «Kingin neid sõpradele ja pakun külalistele. Suveks saab keldri jälle peaaegu tühjaks,» lisas ta.
Auhinnaks sai Veinivilla ja Maalehe korraldatud koduveinivõistluse võitja muu hulgas omal soovil kas veinitundja aluskursuse või sügisese veinireisi Prantsusmaale või Gruusiasse, 25-kilose suhkrukoti, 500 trükikojas tehtud veinisilti ja karahvini.
Koduveinivõistlus
• Firma Veinivilla ja Maalehe korraldatud koduveinivõistlusel finaali 19 parema sekka jõudsid peale Meelis Kase Tartumaalt (pildil võiduvein) veel kolm koduveini valmistajat: Kai Koord Kaarlimõisast (Kingu Kuiv, 6.–7. koht) ning Ene Veski ja Heiki Anni Tõrvandist (Kõu, 14.–16. koht).