Botaanikaaias võtab ilmet samblaaed

Sten Mander on ülikooli botaanikaaeda samblaaia rajamise eestvedaja, samblaaias on esimesed liigid juba paika saanud. Suurem taimede varumine ootab alles ees. Foto: Kristjan Teedema

Maaülikooli tudengi Sten Manderi eestvõttel rajab Tartu Ülikooli botaanikaaed tõenäoliselt esimese samblaaia Eestis, juba on tehtud maastikutööd ja kasvama pandud kümmekond esimest liiki.

Lisaks sammaldele on samblaaeda kavas koondada teisi eostaimi, juba on istutatud esimesed sõnajalad ja osjad ehk siis taimeriigi varasema arengujärgu esindajad.

Samblaaia leiab botaanikaaia tagumisest osast, seni n-ö söötis olnud mäenõlvalt.

Samblaaed on kavandatud nii, et varjulises osas on salumetsa kasvukohatüüp, sinna on juba toodud näiteks harilik laanik, aga ettevõtmise arenedes peaksid koondatud olema samblad, kes tahavad varju ja niiskust. On ehitatud isegi väike tiik.

Erinevad kasvukohatüübid

Mida mäenõlva pidi edasi, seda kuivemaks ja päikeselisemaks läheb kasvukoht ja vastavalt valitakse ka liigid. Lauspäikese kätte lähevad niidusamblad ja loopealsetelt kogutavad samblataimed.

Nagu samblaaia eestvedaja Mander ütles, on raskusi mitu ja üks suuremaid see, et selle ala kogemust on temal vähe ja ka Eestis vähe. Nõnda tuleb katsetada, kas näiteks muidu vaeste muldade indikaatorliik harilik laanik kasvab ka botaanikaaias pakkuda oleval viljakal mullal.

Raskusi on mõnikord täpsete liikide määramisega, sest pelgalt vaatlus alati ei aita.

Ühele nõlvale tõi Mander taimed arvates, et need on metsosjad, aga tegelikult osutusid hoopis aedosjadeks.

On ilmnenud, et samblaaias mujalgi vaenlaseks osutunud linnud on ka Tartus kurja teinud, otsinud sambla alt toitu ja samblamatid segi pööranud. On ka kahtlus, et botaanikaaia tiigivesi võib olla samblaaiale liiga toitaineterikas, Tartu kraanivesi aga liiga kaltsiumiühendite rikas.

Sellegipoolest võis Mander eile öelda, et esimesed paika saanud liigid on näidanud head kasvu. Näiteks üks kõdupuitu armastav tuhmiku liik. On juba ka kividel kasvada armastava sambla näidiseid.

Juurteta taimed

Mander ütles, et praegu näha olev on tõesti alles väga algus ja plaani järgi võiks samblaaed ametlikuks avamiseks küps olla oktoobris. Seda enam, et niiske sügis soosib sammalde n-ö istutamist – sammaldel ei ole juuri.

Täisilus võiks samblaaed Manderi lootuste kohaselt olla umbes kolme aasta pärast.

Ta rääkis, et ülikooli botaanikaaias on rõhk ikkagi kollektsioonaial, kuigi sel on iluaia sugemeid. Botaanikaaia eesmärk on taimi tutvustada ja populariseerida, ruumiga on aga kitsas, seega ei saa ühe-kahe liigiga laiutama hakata.

Asja edenedes on plaanis samblaaeda tuua veel looduskaitsealuseid liike. Näiteks teise kaitsekategooriasse kuuluvat harilikku valvikut, mis on samblaaianduse superliik, väga dekoratiivne ja Jaapani samblaaedade üks lemmikuid.

Mahukatel maastikutöödel on Manderil olnud ka abikäsi, praktikandid Räpina aianduskoolist ja Saksamaa vahetustudengid. Samblaaia rajamisele on oma rahalise õla alla pannud Tallinna Sadam.

Mander ise on maaülikooli 3. aasta aiandustudeng ja samal ajal botaanikaaia aednik.

Sten Mander on ülikooli botaanikaaeda samblaaia rajamise eestvedaja, samblaaias on esimesed liigid juba paika saanud. Suurem taimede varumine ootab alles ees. 3 x Kristjan Teedema