Ettevõtja Tõnu Runnel eirab norme

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ettevõtja ja disaineri Tõnu Runneli meelest panevad maailma käima just väiksed ettevõtted ja ettevõtjad, kes teevad tööd sisu, mitte raha või vormi pärast.

FOTO: Sille Annuk

Ettevõtja ja disainer Tõnu Runnel ei tee tööd, tal pole hobisid ning ta ei salli sporti, ent ometi venivad tema päevad kaht ettevõtet juhtides tegusalt pikaks. Ta matkab, pildistab, kirjutab ning oli noorteklassis põhjamaade üks paremaid vehklejaid.


«Seda võib nimetada laiskuseks, aga ma ei usu töö tegemisse. Töö on kole sõna – viitab millelegi, mida sa teha ei taha. Mina teen asju lõbu pärast, nende sisu, mitte sunni pärast,» ütleb Tõnu Runnel (30).

15-aastaselt oma esimese veebiagentuuri Krabi teinud ning poisikesena Õhtulehe veebikülje disaininud Runnel on praegu kahe eduka ettevõtte, kodulehekülgede loomise tööriista Edicy ja veebiagentuuri Fraktal juht ja üks omanikke.   

Jalas sinised tennised ja punakaslillad teksad, seljas siniseruuduline sviiter, mõjub ta elunautleva naabripoisina oma kontori sisehoovis asuvas kohvikus Noir istudes. Runnel on üks neid ettevõtte juhte, kes allikana ajakirjanikele hirmsasti meeldib, sest ta jääb ka juhina endaks, ütleb, mis mõtleb, ega mähi sõnu pehme suhtekorraldusliku vati sisse.

Tülide lahendaja

Hingelt näib luuletaja Hando Runneli poeg läbinisti ettevõtja, kuigi temagi pliiatsi süsi pole nüri, kirjutatu jääb lihtsalt lauasahtlisse.

«Mulle väga meeldib ettevõtjalik mentaliteet. Väiksed ettevõtted on need, mis panevad maailma ringi käima. Mul on vahel lausa kahju inimestest, kes teevad kogu elu palgatööd, see nõuab erilist vaprust,» räägib ta.

17-aastaselt ülikooli astudes ei läinud Runnel aga ei majandust ega infotehnoloogiat õppima, vaid valis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kooli viimasel aastal jõudis ta aasta ka juristina töötada advokaadibüroos Teder ja Partnerid, ent see töö oli noorele mehele täiesti vastukarva.

«Advokaadibüroosse tullakse selleks, et tülisid ennetada või lahendada. Tülid, tülid, tülid. Kogu see mentaliteet on muserdav ja räpane,» meenutab Runnel.

«Aga kindlasti töötab advokaadibüroodes ka palju toredaid inimesi ja neist sünnib klassikalisi riigimehi, kes viivad  ühiskonda edasi,» lisab ta, tunnustades oma toonast ülemust, praegust õiguskantslerit Indrek Tederit.  

Energiatulv

Töö advokaadibüroos vahetas Runnel kiirelt oma ettevõtete ülestöötamise vastu. Seejuures esimesed kuus kuud möödusid Edicyt arendades aastal 2008 nii, et öösel jõudis ta magada tavaliselt viis tundi.

«Alguses on asjad päris karmid, kui sa teed midagi, millest sinu meelest saavad tulevikus kasu kümned tuhanded inimesed. Siis sa lihtsalt ei taha magada,» ütleb ta.

Pealtnäha meeletu ületöötamine oli Tõnu Runneli kinnitusel puhas nauding. «Ägedat asja tehes on sul meeletult energiat ja sa ei loe tunde. Mida ma oleksin pidanud selle energiaga siis peale hakkama? Koju telekat vaatama minema? No ei lähe ju,» küsib ja vastab ta.  

Sellest ajast pärineb ka Runneli üks tugevamaid juhikoole, kui suure entusiasmiga alustanud ja esialgu vaid raha neelanud firma seisis silmitsi majanduskriisiga.

Ajal, mil nii idufirmasid kui ka tavalisi ettevõtteid läks põhja hulgikaubana, suutis Runneli juhitud Edicy jõuda kolme kuuga kasumisse tänu julgetele kärpimistele, sealhulgas ise ilma palgata töötamisele.

Runnel nendib, et juht olla pole lihtne: halval ajal vaatavad kõik süüdistavalt juhi poole, heal ajal saab aga juht sageli teenimatult positiivset tähelepanu.

Mõista ebaõnnestumist

«Ma tahan, et Eesti ühiskond aktsepteeriks ebaõnnestumist rohkem, mitte ei lööks inimesi kohe risti,» lausub ta. Kui ühiskond on liiga kriitiline ebaõnnestujate suhtes, pärsib see Runneli meelest arengut.

«Jah, piir selle vahel, kas ettevõtja lasi tahtlikult firma põhja või eksis parimate kavatsuste juures, on õrn, aga kui me hakkame näpuga näitama igale mehele, kes on püüdnud midagi tõeliselt innovaatilist teha ning on käpuli käinud, siis ei julgusta see enam proovima,» räägib Runnel.

Runnelile endale on mitte küll ebaõnnestumise, vaid äriidee näppamise pärast asjatult näpuga näidatud. Tema asutatud firma Krabi hilisem tegevjuht süüdistas Runnelit ärisaladuse varguses, kui Runnel Krabist lahkus ning uue firmaga Fraktal alustas.

Prokuratuur leidis siiski, et kõik, mis Krabis oli, kuulub õigusega ka Runnelile.

«Mees, kes mind süüdistas, oli mu toonane hea sõber, kelle ma ise olin seda firmat juhtima kutsunud. Aga nüüd on vist rahu maa peal. Ma ei pea viha. Ma ei oska viha pidada,» lausub ta.

Lihtsalt olemine

Hobide kohta Runnelilt küsida ei maksa, sest siis hakkab ta naerma või pula ajama. Mehel ei ole hobisid.

«Mul on sadu tegevusi, mida mulle teha meeldib, aga pole hobisid. Mulle meeldib mõtestatult pilte teha, kirjutada, süüa teha, aga tänapäeval on kõik ju fotograafid või kirjutavad,» lausub ta.

«Kui tahan, siis lähen matkama, sõidan rattaga, joon sõpradega veini. Ja kui tahan, ei tee mitte midagi. Lihtsalt olen, on ka hea,» lisab Runnel.

Sporti peab noorukina põhjamaade meistrivõistlustel vehklemises viiendaks tulnud Runnel kahjulikuks.

«Profisportlane on nagu gladiaator, rahva lõbustamise vahend. Jube karm,» lausub ta ning lisab, et hoidub ka harrastajana igasugusest teadlikust sporditegemisest. «Nii on mul vähemalt õlad ja põlved terved. Ma olen küll väga liikuv, aga ei tee trenni,» selgitab ta.

Tõnu Runneli vaba aeg kuulub enamjaolt kolmeaastasele pojale Tõnisele.

«Poeg tõi mu ellu midagi, mida seal varem ei olnud. Mulle väga meeldib pojaga tegeleda, olla tema mängukaaslane. Elu üks ägedamaid kogemusi on olla isa,» räägib ta.

Kuuelapselises peres üles kasvanud Runnel möönab, et tal on päris keeruline poega mitte ära hellitada, sest ta kipub olema palju rohkem ninnu-nännu-isa, kui sai olla tema isa korraga kuut last kasvatades.

Välismaale ei kipu

Runneli-sarnaseid ettevõtjaid läheb üksteise järel USA idufirmade mekasse Silicon Valleysse. Ka Tõnu Runnel on välismaal elanud, ent jäädavalt ta Tartust ära ei kipu.  

«Tartu on mõnus kompaktne linn tööks, elamiseks ja laste kasvatamiseks. Sa võid ju minna, kuhu iganes maailmas, aga sa jääd seal alati külaliseks. Kas sa tahad siis terve elu külaline olla?» küsib Runnel.

Eriline tulevikuplaneerija Tõnu Runnel ka pole.

«Kas ma olen 40-aastaselt elus, kas meteoriit ei kuku alla, maakera pidi ju üldse 2012 lõppema?» põrgatab Runnel naljatades ja lisab: «Ateistina on mul väga hea öelda, et inimesed planeerivad, jumalad naeravad. Ma elan üha rohkem hetkedes ja väärtustan neid.»

CV

• Sündinud 26.9.1981 Tartus.

• Haridus: Tartu Ülikooli õigusteaduskond (BA), Miina Härma gümnaasium.

• Töö: disainer ja ettevõtja, kodulehtede valmistamise tööriista Edicy ja veebiagentuuri Fraktal juht.

• Pere: abikaasa Kadri ja poeg Tõnis (3).

 

Tagasi üles