Eksootiliste loomade käekäik tekitas külastajale küsimusi

Alligaator raeplatsi purskkaevus.

FOTO: Piiu Pilt

Sel nädalal Tartut väisav roomajate rändnäitus on ülikoolilinnas juba palju poleemikat tekitanud. Kord oli alligaator purskkaevus, siis suples püüton Anne kanalis. Nüüd pöördus lehe poole näitusekülastaja, kes muretses loomade heaolu pärast.

Meediaõppejõud ja ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, kes käis näitusel koos perega, kirjeldas, et alligaatorid lebasid Tartus näituseplatsil justkui puunotid ega näinud sugugi äkilistena nagu loodusfilmides.

«Näitusel ei olnud neil mingeid piirdeid ja see tekitas mõtte, et ehk on nad kuidagi uimastatud,» selgitas Raudsaar.

Rändava reptiililoomaaia projektijuht Kaspar Viil ütles seepeale, et nende näituse krokodillid on dresseeritud ja hästi toidetud. «Alligaatorid kuulavad sõna, sest nad on terve elu loomaaias elanud ja neid on õpetatud,» rääkis ta.

Küsisime erapooletut kommentaari ka Tallinna loomaaia direktorilt Mati Kaalult, kes selgitas, et alligaatorid on kõigusoojased loomad, mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbritsevast keskkonnast ja jahedas on nad rahulikumad.

Kaal lisas, et kuigi alligaatoreid on võimalik mingi piirini dresseerida, on tõenäoliselt nende rahulikkuse põhjuseks mahajahutamine, millele viitab ka vahejuhtum Anne kanalis. Ta lisas, et kui seda väga tihti ei tehta, siis ei ole sellest loomade tervisele hullu, kuid tihe jahutamine koormab looma organismi.

Näitust külastanud Raudsaar rääkis ka, et seal olid õue toodud suured kilpkonnad, kellest üks näis kannatavat nohu all. Mati Kaal ütles, et kilpkonnadel tõesti võib esineda nohu ja seda lausa kahel põhjusel – kas külmetuse või allergilise reaktsiooni tagajärjel.

Näituse projektijuht pidas aga sedagi väidet küsitavaks. «Meie loomade tervist kontrollitakse igapäevaselt ja külma ilmaga me näitust ei ava,» vastas Kaspar Viil küsimusele kilpkonna võimaliku külmetushaiguse kohta.

Ta ütles, et praegune päikesepaisteline ilm on loomadele igati sobiv ning külastajatel pole muretsemiseks sugugi põhjust.

Kui Tartu elanikud kohtasid eksootilisi elukaid ka Anne kanali ääres peesitades, siis viljandlastel ja pärnakatel, kelle juurde rändnäitus järgmisena liigub, sellist privileegi olema ei saa - korraldajad said ülikoolilinna politseinikega kohtudes oma vitsad kätte ja teavad nüüd, et enne loomade ujutamist on vaja linna luba.

«Tartu intsident toimus minu teadmata, kuid oli pigem reklaamieesmärgiga, sest meil ei ole otsest vajadust loomi avalikus kohas ujutada,» selgitas Viil ja lisas, et spetsiaalsed basseinid on neil ka näituseplatsil olemas.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ei olnud vahejuhtumi üksikasjadega täpselt kursis, kuid leidis, et keskkonnarikkumisega tegemist ei olnud ja kui üldse, siis on probleem pigem ujujate turvalisuses. 

Tagasi üles