Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Worldloppeti esindajad peavad nõu Tartus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu suusamaraton.
Tartu suusamaraton. Foto: Sille Annuk / Postimees

Eile algas Tartus rahvusvahelise suusamaratonide ühenduse Worldloppet (WL) aastakoosolek, mis toob Eestisse kõikide sarja liikmete esindajad.


Aastakoosolekul võetakse vastu organisatsiooni tähtsaimad otsused, milleks sel aastal on tähtsamateks päevakorrapunktideks WLi peasekretäri valimine järgmiseks neljaks aastaks ning uue maratoni võimalik lisandumine Worldloppeti perre. Arutluse alla tuleb Venemaa Demino suusamaratoni liikmestaatus.

Venemaa maratonid alustasid kandideerimist organisatsiooni liikmeks juba 1990. aastate teisel poolel, kuid senini on neil WLi põhikirjas nõutavast korraldustasemest alati pisut puudu jäänud.

Aastakoosoleku asukoht keerleb korraldajate vahel. Eelmine Tartus peetud aastakonverents oli 1997. aastal ning järgmist võimalust ei tule enne 2028. aastat. Kohale saabub 45 külalist 16 riigist, kellele lisanduvad Tartu maratoni korraldajad.

Worldloppeti sarja kuulub 15 maratoni üle maailma alates Austraaliast ja lõpetades Kanadaga.
Viimastel aastatel on WLi maratonidest hooaja jooksul osa võtnud üle 100 000 suusataja.

Madis Lepajõe, kes oli WLi peasekretär aastatel 1998–2004, rääkis, et on uhke tunne olla selle maailma tuntuima murdmaasuusatamise foorumi korraldajaiks.

«Tartu Maratoni World­loppeti liikmelisus näitab Eesti väärikat kohta maailma suusatamises. Eriti oluline on tõmmata tähelepanu Tartu maratonile praegu, kui Otepää MK-etapi korraldus on tulevikku lükatud ja Tartu maraton on ainuke Eestis toimuv laia rahvusvahelist huvi pakkuv suusaüritus,» lisas ta.

Lepajõe peasekretäriaastatel käis Worldloppeti juhtimine klubi Tartu Maraton ruumest ning WL oli ühtlasi esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon, mille peakorter asus Eestis.

Tagasi üles