Ehkki Tartu linnavõimud on parkimiskellaga eksijate suhtes varasemaga võrreldes väidetavalt leebunud, on linnakodanik Kalle Kulbok ometi leidnud näiteid, kus karistus näib liiga karm või suisa põhjendamatu.
Segadused parkimise ja kellaga jätkuvad
15. juuni 2012, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulbok nentis, et tõepoolest on tänavu vaietes vähenenud parkimiskella tõlgenduste osakaal. Kuid ta leidis veebruaris tehtud vaideotsuse, milles välistatakse kellaaeg 13.50, kui tunniosuti on parkimiskellal asetatud numbrile 1 ja minutiosuti numbrile 10.
Vaideotsuse põhjendavas osas väidetakse, et tunniosuti paikneb enne ühte, ent lisatud pildimaterjalist nähtub, et see ei ole nii.
Varasem praktika
Kulbok meenutas varasemat juhtumit, kui tunniosuti paiknes kahel ja minutiosuti kümnel ja linnamajanduse osakond leidis vaideotsuses: «Kuna antud juhtumil on parkimiskellalt parkimise algusajana võimalik välja lugeda nii 13.50 kui ka 14.50, siis ei pea linnamajanduse osakond põhjendatuks viivistasu määramist.»
Ja veel kaks juhtumit, kus Kulbok oma sõnul menetleja rollis ja suurema kaalutlusõiguse olemasolul oleks langetanud õiglasemalt näivad otsused.
Ühe vaideotsuse puhul oleks ta palunud vaide esitajal tõendada, et ta oli näidatud ajal tõesti hambaarstitoolis ning seejärel vähendanud viivistasu 3,83 euroni, kuid mitte tühistanud, sest protseduuri venimist oleks parkija võinud ette näha.
Objektiivne põhjendus
Teisel juhul, kui autojuht oli viivistasu otsuse vormistamise ajal kohal – vaideotsuses viidatakse ka kontrolöri ütlustele –, oleks võinud pidada usaldusväärseks vaide esitaja väidet, et 26. märtsil oli auto kell kellakeeramise tõttu vale.
Seetõttu oleks võinud määratud viivistasu vähendada poole võrra, aga kui parkimiskontrolör oleks tõendanud, et auto kell oli tõesti tund ees, oleks võinud vähendada viivistasu miinimummäärani, mis on 3,83 eurot.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et parkimiskontrollidel ongi suurendatud kaalutlemise õigust lähtudes kohtupraktikast. Ta ütles ka, et kaalutlusotsus ei saa olla meelevaldne, seda peab saama objektiivselt põhjendada.
«Kui Kulbok tõlgendab teisiti, ei tähenda tingimata, et ametniku määratlus on vale,» ütles Mölder.