Siirdemeditsiinikeskus sai nurka hõbedase silindri

Siirdemeditsiinikeskuse ehituse projektijuht Toomas Määrmann (vasakul) hakkab nurgakivi silindrit sulgema, kui ette astub Nordecon Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink, küsides ehmunult, kas ehitajalt ei olegi midagi tulevastele põlvedele mälestuseks panna. «Oot-oot,» ütles ta ja võttis käelt oma Šveitsis valmistatud kella. Paremal naudib hetke ülikooli kommunikatsioonijuht Illari Lään. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli rektoril Alar Karisel oli õigus, kui ta Chemicumi kõrvale rajatavale uuele teadusmajale nurgakivi panemisel eile arvas, et sõna «siirdemeditsiin» on tavainimesele üsna võõras.

Nii tõesti on. Aga nagu selgub, on just siirdemeditsiini keskmeks inimene ise ja ta tervis.
 
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna füsioloogilise ge­­noo­­mika professor Sulev Kõks aitas selgitada, öeldes, et siirdemeditsiinis tähendab sõna «siire» seda, et fundamentaaluuringute teadmised ja oskused siirduvad kliinilistesse rakendustesse.

Seega on siirdemeditsiin piiripealne teadussuund, kus kombineeritakse kliinilised probleemid fundamentaaluuringute lahendustega.

Kolm korrust

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus valmib Tartu Ülikooli Maarjamõisa tehnoloogialinnakus kolmekorruselise hoonena otse Chemicumi kõrvale. Selle pindala on 4790 ruutmeetrit ning valmimise tähtaeg 2014. aasta veebruar.

Keskuse nimi kõlab lühidalt SIME.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis leidis selle väga ilusa olevat, kuna see sisaldab sõna «ime».

«Kui me siin avasime mõned aastad tagasi Chemicumi, siis rääkisime sellest, et meie oma Nobeli auhind ei saa enam kaugel olla,» ütles ta. «Ja nüüd, kuna SIMEsse on ime otsekui sisse kirjutatud, siis küllap sünnib ime juba sellestki, et teadlased suudavad alusteadusi aina rohkem tegeliku eluga ühendada.»

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf märkis, et kuigi uue maja ehitamisega on üks – naljatamisi öeldes – mure lisaks, siis tegelikult ei ole see mure, vaid ikka rõõm ja uhkus.

«See on tähtis päev tervele Eestile. Kvaliteetse arstiabi esimene eeldus on heal tasemel arstiõpe,» rääkis ta. «Seda saab ülal hoida ainult tugev rahvuslik arstiteadus, mis tugineb rahvusvahelisele teadustööle. Ning just seda aitab siin väljal sündiv taristu peagi teha ja hoida.»

Küsimuse peale, mida on siirdemeditsiinikeskuses ikkagi nii erilist, et me sellele juba nurgakivi pannes sedavõrd pidulikke kõnesid kuuleme, vastas professor Sulev Kõks, et mitte üheski teises Eesti keskuses ei tehta siirdemeditsiinialaseid uuringuid.

«Sellest tõuseb palju kasu nii  terviseuuringutele kui ka arstiteadusele,» kinnitas ta.

Ehitab Nordecon

SIME ehitus läheb maksma 8,7 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit annab Archi­­me­dese sihtasutus Euroopa Liidu rahast. Hoone ehitab AS Nor­­decon. Arhitektuurse osa on projekteerinud U-Disain, arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrusev.

Lisaks siirdemeditsiinikeskuse nurgakivi paigaldamisele allkirjastas ülikool eile uue füüsikahoone ehitusgraafiku, hoone hakkab paiknema sealsamas Viljandi maantee 42 krundil, võttes enda alla ligi 13 000 ruutmeetrit.