Pühapäeva õhtul teatati politseile, et Tartus tuigerdavad tänaval kaks joobes jalgratturit. Patrulli kohale jõudmiseks kulus ligi 48 minutit.
Politsei jõudis sündmuspaigale 48 minutiga
13. juuni 2012, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartus Võru tänaval sõitsid minu ees kaks jalgratturit, kes olid purjus. Üks sõitis kraavi, vahepeal istusid ja jõid juurde ning jätkasid sõitu,» kirjeldas Postimehega ühendust võtnud Andrus pühapäeva õhtul toimunut. «Helistasin politseisse, kell oli 20.26.»
Andruse sõnul jäi ta purjus liiklejaid jälgima ja 12 minutit hiljem liikusid nad järgmisele tänavale, millest mees politseile uuesti teada andis. Kell 21.01 nägi Andrus, et üks ratas jäeti maha ja liigutakse tihedama liiklusega tänavate suunas, mistõttu helistas ta uuesti politseisse.
«Kui ma ei eksi, siis kell 21.08 helistasin uuesti, sest juba mindi tänavaliiklusse,» sõnas ta. Siis olevat öeldud, et patrull on teel. Mehe sõnul jõudis politseipatrull alles 48 minutit peale esimest kõnet.
«Küsisin politseipatrullilt, et kas neil on tõesti nii palju tööd, et joobes inimesele tullakse 48 minutit järgi ja politseinik keeras pea ära, langetas pea ja ütles, et on jah,» meenutas ta.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Agu Lall seletas, et esimene kõne tuli Lõuna prefektuuri juhtimiskeskusesse kell 20.27, milles teatati kahest joobes jalgratturist, kes tuigerdavad mööda Võru tänavat linna poole ning et ühel nendest on seljas punane vest.
«Sel hetkel olid patrullid väljakutsetega hõivatud, neist kaks olid saadetud linnast välja maakonda liiklusalaste probleemide lahendamiseks,» rääkis Lall. «Vahepeal helistas inimene tagasi ja teatas, et ratturid pöörasid Ringtee tänavale. Selle kõne peale saadeti jalgratturitega tegelema vabanenud patrull.»
Lalli sõnul sai aga teel Ringtee tänavale see patrull korralduse sõita kõrgema tasemega väljakutsele ja pidi jalgratturitega seotud kutsele reageerimise katkestama.
«Peale kõrgema tasemega kutsele reageerimist siirdus patrull kohe poolelijäänud väljakutset teenindama,» teatas Lall. «Juhtimiskeskus hoidis kuni patrulli saabumiseni juba neljandat korda helistanud isikuga sidet, täpsustades jalgratturite asukohta ja hetkel toimuvat.»
«Selge see, et joobes rattur on liikluses ohtlik. Antud juhtumile reageeriti esimesel võimalusel, lisaks arvestati ohuhinnangut tehes, et ühel ratturitest oli seljas hästi märgatav punane vest ning tegu oli hea nähtavusega,» lisas Lall.
Politseisse helistanud isiku infost võis tema väitel teha järelduse, et hetkel pole selliseid ohtu käsitlevaid asjaolusid, et oleks olnud vaja katkestada eelnevad väljakutsed.
«Kui väljakutseid laekub ühel ajal rohkem, kui on patrulle, siis juhtimiskeskusel tuleb need järjekorda panna vastavalt ohuhinnangule ning sellega kaasneb ka ooteaeg,» märkis pressiesindaja.
Lall kinnitas, et politseisse helistanud isik käitus õigesti ja tegi juhtimiskeskusega koostööd - oli suheldes rahulik, vastas juhtimiskeskuse küsimustele ja andis täpset infot toimuva kohta.
Ühele jalgratturitest määrati karistuseks kümme trahviühikut ehk 40 eurot. Teine oli selleks ajaks oma jalgratta kuhugi maha jätnud ning temaga vesteldi ja hoiatati sellise käitumise eest.
Lall lisas, et karistuste määramisel on politsei võtnud üldiselt rangema seisukoha. Raskemate rikkumiste korral nagu alkoholi piirmäära ületamine, kiiruse ületamine ja turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine on karistus vähemalt sanktsiooni keskmisel määral ja teatud juhtudel ka rohkem.
Korduvate rikkumiste korral võetakse kindlasti ära juhtimisõigus või siis kohaldatakse kohtu poolt arest. See käib siis kõigi liiklejate, mitte ainult jalgratturite kohta.
«Jalgratturitest ehk veel niipalju, et möödunud nädalal, kui massiliselt kontrolliti sõidukijuhtide võimalikku joovet, pöörati tähelepanu ka kergliiklejatele ning peeti kinni 23 alkoholi tarvitanut - kahjuks olid enamik nendest alkoholi tarvitanud jalgratturid,» märkis Lall.