Maaparandaja hävitas looduskaitsealuse künnapuu

Umbes 60-aastase künnapuu juuritud känd ja ligi 60-sentimeetrise läbimõõduga tüvepakk. Foto: Martin Pau

Üksik künnapuu jõudis Tartu valla riigimetsas kasvada 60 aastaga ligi 20 meetri kõrguseks. Sel kevadel lõikas saemees ta juppideks, looduskaitsealune puu oli jäänud kahe silma vahele mitme instantsi ametimeestel.

Künnapuu on üks neljast looduslikust Eesti puuliigist, mis seisab seaduse kaitse all. Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluva künnapuu raie pole küll täielik tabu, kuid keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist elupaigas.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tartumaa metskonna metsniku Toomas Haasi kinnitusel on kujunenud tava, et riigimetsas ei lööda otsese vajaduseta saagi sisse ei künnapuule ega tema lähisugulasele jalakale, samuti pärnale. Kõik kolm jäävad lageraielankidel püsti, ehkki kaks viimast looduskaitse all pole.

Ajutiselt püsti

Kolm aastat tagasi, kui Tartumaa metskond tellis Tartu vallas Lepikväljal 1,6-hektarise lageraie, jäi langile püsti kümmekond seemnemändi ja langi serva uhke, hea tervise juures künnapuu.
Praegu kaunistavad tema kasvukohta ekskavaatorijäljed. Puust endast on järel ülesjuuritud känd ja mõnemeetrised tüvejupid.

«Künnapuu on kahetsusväärselt langetatud Lepikvälja metsakuivendussüsteemi rekonstrueerimistööde käigus,» sedastas Toomas Haas. «Kindlasti ei olnud tegemist pahatahtliku raiega.»

Haas tunnistas, et kuigi künnapuu kasvas kraaviservast vaid paari meetri kaugusel ja jäi justkui ekskavaatori teele, saanuks kaurits kraavist setet kaabata ka siis, kui puu oleks kasvama ja seemneid külvama jäetud.
«Loomulikult oleks saanud alles hoida, pole mingi küsimus, aga eeldusel, et teave selle puu kohta oleks olnud olemas,» kinnitas Haas.

Metskond ei teadnud niisiis Haasi sõnul puust ega osanud kraavi puhastajale rõhutada, et seda tuleb säästa. Ometi halastati künnapuule 2009. aasta lageraie ajal. Järelikult säilikpuid märkinud metsnik ikkagi teadis?

«Pigem jäi puu siis alles, sest ei kasvanud metsamaal, vaid kraavitrassil, kuhu lageraie ei pidanudki ulatuma,» põhjendas Haas.

Järgmisena tuleb mängu RMK metsaparanduse tööjuht. Tema on esimene mees, kes kaardistab looduskaitse piirangud, mille kohta keskkonnaametil seni infot pole. Lepikvälja maaparandusobjekti puhastatavate kraavide kogupikkus on üüratu – üle 108 kilomeetri.

«Tööjuht käib objektil, aga kindlasti ei jõua ta läbi käia kõiki kraave,» lausus Haas.

Kõiki kraave ei jõudnud läbi käia ka OÜ Laanekraav projekteerija Argo Strantsov, kelle projekti alusel maaparandustööd tehti. Ta lisas projekti kaardile keskkonnaregistris olevad kaitsealuste liikide kasvukohad, künnapuud selles registris polnud.

«Täiendavaid kaitsealuseid liike välitööde käigus ei leitud,» kinnitas Strantsov, kuid ei vastanud täpsustavaile küsimustele, kui põhjalikud välitööd üldse olid ja kui suur osa projektist sünnib laua tagant tõusmata.
Tasub märkida, et maaparandusele ohverdatud künna-puu kasvas ühest RMK tuiksoonest, Laeva-Lepikvälja kruusateest vähem kui 40 meetri kaugusel, autoaknastki pidi olema raske puud mitte märgata.

Keskkonnaamet, kes Strantsovi projekti mõnede märkustega heaks kiitis ning tänavu 16. märtsil kraaviäärte raadamiseks metsateatise väljastas, ei saatnud oma ametnikku maaparandusobjekti üle vaatama.

«Üldjuhul lähtume taotleja esitatud andmetest ning keskkonnaregistri andmetest,» teatas ameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja Rainis Uiga. «Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise objektid on nii suured, et kõiki kraave läbi käia on väga mahukas töö.»

Asemele kolm puud

Toomas Haas tõdes, et selliste äparduste kordumist saab vältida raiemehi koolitades. Kõnealusel juhul oleks küll raiemehel olnud künnapuud peaaegu võimatu määrata, sest raie hetkel oli puu alles raagus. Küll oli ta täislehtes mullu juunis, kui keskkonnaamet OÜ Laanekraav projekti läbi vaatas.

Haas lubas, et loodusele tekitatud kahju silumiseks ostab metskond Järvselja puukoolist kolm kaheksa-aastast, umbes 2,5 meetri kõrgust künnapuud ning istutab raiekoha lähedale.

Raiutud künnapuu tüvejuppidest tehakse RMK Emajõe Suursoo looduskeskuse õuele skulptuurid.