Nii nagu eelmine diskussioon Emajõe kallaste kesklinna piirkonna ümbermõtestamisest (Tiit Sild ja Martin McLean), tekitas ka esmaspäevane Tiit Silla artikkel «Veel üks visioon Emajõe kallastest» tulise arutelu ajalehe võrguväljaandes. Lugejad arvavad, et ...
Sildade ehituse ja hoolduse praeguse seisu juures on need lisatud purded ulme valdkonnast. Jõeäär võiks jääda ikka endiselt roheliseks.
***
Jalgpall ühe värava ja ühe meeskonnaga, Emajõe kallastele lausehitamiseks, kindla auhinna peale? Kus on aga võrdväärne vastasmeeskond, kes mängib Emajõe kallaste lauspargistamiseks, kindla auhinna peale!?
Linnakeskuse arengukava puhul ootaks siiski tasakaalustatud esitlust ehk vastandlikke lahendusi tagamaks võrdlusmomenti, ja mitte ainult linnatervikust väljarebitud tükil, vaid ikka linnatervikut kaasates ning eriti linnaliiklusega terviklikult seotult.
Senitehtu on rohkem ühepoolne dialoog monoteatri esituses. Pole kahtlust, et sama meeskond suudab kogu jõeäärse ala ideaalselt ka pargina lahendada – kui oleks vaid tellija?
***
Olen kahe käega poolt. On vaja lõpetada see vingumine ja midagi ära teha.
Miks nii väga tahetakse seda nn parki (metsa) säilitada? Vanasti oli seal hoonestus. Keegi ei kurtnud. Atlantis on kole ja ei lähe kokku Emajõe teise kalda hoonestusega, turuhoone ja raeplatsi ümbrusega.
Hiljuti toimus üks Euroopa maastikuarhitektide kogunemine, kus just Tartu haljastust arutati. Kõik olid nõus, et Tartu pargid on ülekasvanud, hämarad, hoolitsemata jne. Palun saage aru, inimesed võõranduvad kesklinnast. Kesklinnas puudub elu, ja see on tõsiasi. Olen nõus, et sinna ei peaks ehitama midagi suvalist, ent ehitama peab. Korraldatagu üks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, kuulatagu tartlaste arvamust ja ehitatagu sinna üks korralik modernne kvartal.
***
Ega elu linna mingist ehitamisest tule. Eriti veel, kui kaldatäis õhtuti väljasurnud ärihooneid tehakse. Elu tuleb ikkagi kultuurist, sündmustest ja inimeste huvist. Kultuur kuivas kokku eelmisel kevadel ja inimeste huvi lähenes nullile juba palju varem.
***
No Tartul on selline superasi nagu see jõgi, kahjuks aga seda ei osata mingilgi mõistlikul moel ära kasutada, jookseb betoonseinte vahel läbi linna ja kõik.
Jõge tuleks eksponeerida, leida mooduseid selle avamiseks linnarahvale. Hetkel on võimalus teha midagi, millega silma paista. Silmapaistmine muidugi ei oleks majadega täitmine.
Ammu oleks vaja nende jubedate pimedate parkidega midagi ette võtta, see on lihtsalt jama, mis praegu on, rahvas lihtsalt ei kasuta neid, sest seal on pime ja külm. Ma ei saa aru sellest kümne küünega parkidest kinni hoidmisest, kui nad on täiesti kasutud.
***
Emajõe vasakkalda võiks hoonestada ja sellega ka elustada küll. Ma ei tea, kui palju pargipooldajad seal käivad, mina käin seal iga päev jooksmas, mõnikord hommikul, mõnikord õhtul. Emajõe ääres pargis rahvast peaaegu pole, sest seal ei ole lihtsalt mitte midagi teha.
See on jabur olukord: meil on ilus jõgi, aga rahvas jõe ääres ei käi, vaid läheb õhtuks oma põldudele ehitatud majadesse, põigates enne veel läbi plekist hiigelpoodidest. Selle asemel võiks ju elada kesklinnas, õhtul jalutada naabruses asuvasse poodi, pühapäeva hommikul jalutada lastega nurgapoodi värske saia järele või võtta oma kohv kaasa ja istuda jõe ääres jne.
Arusaam, et me oleme tohutud loodusesõbrad, kui hoiame jõe ääres ülekasvanud parki, aga ise sõidame igale poole autoga, on silmakirjalik. Maailmas on väga palju loodus- ja inimhoidlikke linnu, aga ma küll ei tea, et neis püütakse linnakodanikku veekogust ja linnakeskusest võimalikult kaugele peletada.
Selle jutuga ei taha ma kuidagi parkide vastu olla, aga igale poole park teha ei ole lahendus, sest igal pool park ei toimi.
***
Väga lahe, kiidan heaks. Kesklinna pargid on enamikus amortiseerunud ja puudub ka regulaarne ja kõrgel tasemel hooldus, selle tulemusena näevad pargid välja isegi eemale tõrjuvad.
***
Linnatänavad on öösiti samuti pimedad ja kõhedust tekitavad. Ja mis asja te öösiti sinna parkidesse jalutama tahate minna? Soojusega on muidugi iseasi: kui ikka õues on külm, siis on asjatu loota, et keegi hakkaks parki soojaks kütma.
Parkidesse saaks vähemalt päeval elu tuua sellega, kui sinna mõni ka täiskasvanuid kandev kiik või liumägi või istumiskoht tekitada. Samuti võiks seal olla skulptuure ja muud sellist. Ja miks mitte sinna talvel suusaradu sisse lükata? Üliõpilastel oleks hea käia üle tee suusaringe tegemas.
Majakarbid kusagil jõe ääres küll elule vunki ei lisa. Võtke näiteks see Tasku koos Plaskuga. Minu jaoks on see väga ebamugavalt kitsas kant. Teine üsna jube koht on uue kaubamaja esine bussipeatus. Seal on nii raske lõõskava päikese käes bussi oodata.