Mürauuring aitab valida linlastel elukohta

Tartu linna välisõhu strateegiliselt mürakaardilt on näha, kuidas jagunevad linna liiklus-, rongi- ja tööstusmüra. Kõige mürarikkamad piirkonnad on märgitud lilla ja kõige vaiksemad helerohelise värviga. Illustratsioon: TPM

Esimest korda kogu Tartu territooriumi hõlmanud mürauuringu järgi asuvad kõige mürarohkemad piirkonnad Puiestee tänaval ning Riia ja Narva mäel. Raudtee- ja tööstusmüra pole aga linnas suur probleem.

OÜ Hendrikson ja Ko tehtud uuringu järgi elab umbes ­41 000 tartlast kõvema liiklusmüraga aladel, kus ööpäevane keskmine müratase on rohkem kui 45 detsibelli. Tartu elanike üldarvust teeb see umbes 42 protsenti ning kõige halvemas olukorras (70 detsibelli ja rohkem – toim) on Narva maantee, Filosoofi, Jaama, Jakobi, Raatuse, Riia, Võru, Kroonuaia ja Puiestee tänava elanikud.

Raudteeliikluse mürast mõjutatud inimeste arv on palju väiksem ning moodustab linna elanikkonnast vaid kolm protsenti ehk umbes 3200 inimest. Tööstustegevusega kaasnevast mürast on igapäevaselt mõjutatud vähem kui 50 inimest.

Üllatusi polnud

Linna keskkonnateenistuse peaspetsialisti Helve Arukase sõnul ei tulnud mürauuringust välja suuri üllatusi. «Eks see tulemus oli enam-vähem ette teada, sest tööstust on Tartus vähe,» lausus Arukask ja lisas, et ainsana võib tööstusmüra allikaks pidada Veeriku linnaosas asuvat Eesti Energiale kuuluvat kõrgepingejaama.

Liiklusmüra tugevus sõltub aga Arukase hinnangul eelkõige sellest, kui tihe on liiklus ja kui lähedal tänavale on elumaja. «Kui mõni maja on ees, siis selle taga pole asi enam hull ja suur liiklus väga ei mõjutagi,» selgitas ta ja pidas Tartut suhteliselt müravabaks linnaks.

«Suhteliselt vaikne jah, sest kui Tallinn oma mürakaarti tegi, siis neil tulid veel juurde lennukimüra ja trammiliiklus, mida Tartus pole. Aga liiklusmüraga on meilgi probleeme, sest kui maja on suure liiklusega tänava äärde ehitatud, siis on ainuke võimalus magamistoad teisele poole planeerida või aknad ära vahetada,» rääkis Arukask.

Järgmiseks tegevuskava

Müra vähendamise võimalused peaksid selguma järgmiseks suveks valmivast tegevuskavast. Lähiajal on linnal plaanis kuulutada välja vastav riigihange. Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et müratõkkeseina ei saa kesklinna ehitada, aga olukorra parandamiseks on teisigi võimalusi.

«Kui kunagi tehti Laial tänaval müramõõtmisi, siis soovitati sinna panna peenkillustikuga asfaltkate, mis müra tunduvalt vähendab. Mõnda kohta annab puid istutada või muud haljastust teha,» loetles Haak võimalusi ning pakkus võtmeteguritena Idaringtee ja Põhjaringtee valmimist.

«Ega Riia tänavat keegi liikluseks kinni ei pane, aga kui need ringteed kunagi valmis saavad, on palju võimalusi transiitliiklust konfliktivabasse piirkonda suunata,» lausus Haak ning tõdes samuti, et üldiselt on Tartu vaikne linn.

«Suuri ummikuid ja ülemäärast kriitilist müra meil pole, aga drastilised kohad on siiski olemas,» lausus Haak ja tõi näiteks Narva mäe. «Just käis üks kodanik sealt kurtmas, et bussid tekitavad suurt müra ja vibratsiooni. Aga head lahendust seal ei ole, sest kui paneme mäe suurtele sõidukitele kinni, läheb Puiestee tänaval olukord veelgi hullemaks.»

Haagi sõnul on Eesti Raudtee lubanud pikendada müratõkkeseina Tamme staadioni juures ning räägitud on ka võimalusest panna samasugune barjäär Tammsaare tänava majade poolsele raudtee küljele.

Mürakaardi koostamine läks maksma 22 800 eurot, seda toetas ka Keskkonnainvesteeringute Keskus. Arukase sõnul tulenes kaardi tegemise kohustus välisõhu kaitse seadusest, mille järgi tuleb vähemalt 100 000 elanikuga linnadel koostada ja esitada terviseametile strateegiline mürakaart.

Müra Tartus
Kõrge müratasemega alale jäävad müratundlikud hooned
• Koolid: Riia 12, Lai 34/36 ja 38, Puiestee 76,78, 80, 80a
• Lasteaiad/lastekodud: Jaama 72
• Eluhooned: Puiestee 2b, 14, 17, 19, 22, 24, 25, 28, 95b, 95c, Raatuse 111, Staadioni 50