Arheoloogid leidsid Räpina tee äärest muistse kalmistu

Lohkva kunagist külakalmistut on arheoloogid uurinud kahel pool laiendatavat Räpina maanteed, muistne kalmistukoht asub juudi surnuaia vahetus läheduses. Vana külakalmistu ja juudi kalmistu vahetu naabrus on kokkusattumus. Foto: Kristjan Teedemaa

Räpina maantee ehitusest tingitud arheoloogilistel pääs­­tekaevamistel on ammuselt Lohkva külakalmistult leitud juba 30 luustikku, suurimaks üllatuseks on aga jäljed keraamikapõletusaugust.

Külakalmistu, mille läbiuurimist juhendab arheoloog Raido Roog, ei ole üllatus. Siiski ilmnes, et selle asukoht on pisut teine, kui seni arvatud. Praeguseks on avatud 30 matust, mis leiumaterjali – eelkõige müntide ja südasõlgede – järgi hinnates on pärit 17. sajandist.

Luustikuleidude põhjal pole seni põhjust väita, et maetud oleksid vägivaldselt surmatud. «Külarahvas imikutest vanuriteni. Vanuri me saame määrata luu tunnuste järgi, mõnikord saab öelda 45+ ja mõnikord 50+, sealt edasi ei saa täpset vanusemääratlust anda,» selgitas Roog.

Põnev keraamikaleid

Roog ütles, et kalmistu näib olevat seniste leidude põhjal sadakond aastat hilisem kui sealsamas kõrval uuritud asulakoht. On püstitatud hüpotees, et kuivõrd matuseid on leitud mõlemalt poolt maanteed, võib kalmistu keskosa, kuhu tõenäoliselt maeti varem, jääda maantee alla.

Kalmistu täismõõtmete kohta praegu vastust siiski ei ole, sest läbi uuritakse nii palju, kui hädapäraselt vajalik, kokku umbes 50 ruutmeetrit. Sellest pool on juba läbi kaevatud. Ei ole teada, kui palju kalmistust on juba varasemate teetööde käigus ja muudel põhjustel hävinud.

Vana kalmistukoht asub juudi kalmistu vahetus naabruses, kuid kokkusattumuse, mitte ajaloolise järjepidevuse tõttu, ütles Roog.

Lohkva asulakohta on arheoloogid ka juba uurida jõudnud, kaevanud läbi jäätmelohke, säilitusauke ja tuleasemeid, mis ulatuvad looduslikus pinnases sügavamale. Kõrgemalt on kultuurkiht künniga hävinud.

Leiumaterjal on dateeritav 16.-17. sajandisse. Valdavad on potikillud, leitud on sütt ja loomaluid, sealhulgas lammaste, veiste ja sigade luid.

Vahest ehk kõige põnevamaks avastuseks nimetas Roog üht oletatavat keraamikapõletusauku, milletaolist siinkandis pole varem kohatud. See võib viidata savinõude valmistamisele. «Kui see ikka on keraamikapõletusauk, siis on see üks väga uhke asi,» sõnas Roog.

Põlenud ja omapäraselt deformeerunud potikilde on sellest leitud vahest pangetäie jagu, sekka põlemisjälgedega kive. Ühtki tervet nõud ei ole ja pole ka selge, kas kildude põhjal on võimalik mõni nõu rekonstrueerida.

Selleks, et selgust saada, mida ikkagi leiti, tuleb Roogi sõnul otsida paralleele mujalt leitud samalaadsete objektidega ja suhelda keraamikutega, kellel on savipõletuse kohta mõistetavalt paremad teadmised kui arheoloogidel.

Nüüdsetel kaevamistel ei ole leidude hulgas aga midagi, mida saaks dateerida 13. sajandisse ehk Läti Henriku aegadesse, kes on Lohkva asulakohta maininud.

Kas praeguse leiumaterjali pinnalt saab öelda, et teeprojekti oli mõtet koomale tõmmata? «Alati on mõtet, arheoloogi arvamus on selline,» ütles Roog. «Eks sees läheb põnevaks,» viitas ta võimalusele, et laboritingimustes õnnestub leiud rohkem rääkima panna.

Muutus projektis

Muinasasulale viitavate arheoloogiliste leidude avastamise tõttu muudeti Räpina maantee Tartu–Põvvatu lõigu ümberehituse projekti, muudatused puudutavad maanteelõiku Kaalukoja tee ristmikust Kabina–Lohkva tee ristini.

Lohkva ringristmik on võrreldes algse plaaniga nihutatud vana ristmiku kohale, kuna esialgne projekteeritud ring asus muinasasula piirkonnas.

Tartust välja sõitjate käsutuses on ikkagi kaks sõidurada, nagu plaanitud: üks otse Räpina peale, teine pöörab Lohkva poole. Tartu poole sõitjaile on Lohkva ringristmiku ja Lohkva bussipeatuse vahele jääval 200-meetrisel lõigul üks sõidurada varem kavandatud kahe asemel. Ja Lohkva poole kulgev sõidurada pöörab senisest veidi järsemalt.

Jalgtee oli varem planeeritud eraldi muldkehale, uuendatud projektis on jalgtee muinasala piirkonnas tõmmatud sõidutee lähedale, et muinasalasse võimalikult vähe sisse lõigata ja sellega vähendada päästekaevamiste vajadust. Jalgteed jääb sõiduteest eraldama põrkepiire.

Teetööde lõpp on kavandatud oktoobrisse. Muinasasula laienemise tõttu kallineb maantee ümberehitus. Asfaldipind väheneb, aga valgustust tuleb pikemalt, paigaldatakse rohkem piirdeid ja tuleb tasuda arheoloogiliste kaevamiste eest. Ka projekteerimine kallines.

Objekti maksumuseks on kujunemas 4 487 315 eurot.

Maanteeameti Lõuna regiooni asedirektori Janar Taali hinnangul ei muuda kõnealune projektlahendus eriti liiklemistingimusi.

Ridaküla tee ääres elavad inimesed peavad Räpina poole sõitmiseks siiski tegema tagasipöörde juudi kalmistu juures asuval ringiristmikul. Natuke halvenes ka jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavus, kuna jalgtee on tõstetud Lohkva bussipeatuse ja Lohkva ringristmiku vahel vahetult maantee äärde.