/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2012/06/10/1159168t1hddec.jpg)
Ole sa lehm või naine, ilma kaunite jalgade ja eeskujuliku imetamisaparaadita pole kummalgi iludusvõistluse võitjate hulka asja.
Tänavu said Vissi tiitli Monitor ja Hüpik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmataadile on kaunid lehmad ilmselt hingelähedased, sest igal aastal särab Ülenurmes Vissi võistluse ajal ere päike. Ka see reede polnud erand ning põllumajandusmuuseumi areenile veiseid piidlema tulnud said korraliku päevituse.
Lehmad ise päiksest just suuremas vaimustuses polnud, eriti need holsteinid, kes olid musta-valgekirju asemel peaaegu üleni süsimustad.
118 igas vanuses proua-preili ülesandeks oli koos talutajaga mööda saepuruplatsi teiste lehmade sabas ringiratast jalutada, sel ajal kui kohtunikud neid pika pilguga hindasid.
Udar ennekõike
Kui missivõistlustel üritatakse ka naisterahva vaimset võimekust ja andekust näidata, siis Vissi kandidaatide puhul ei räägitud sõnagi sellest, kui palju nad piima toodavad, kui kenasti teiste lehmadega läbi saavad või kas neile inimesed ka meeldivad. Maailmarahu ei tulnud samuti jutuks.
Selle asemel hinnati jalgu, udarat, nisasid ja kogu keha kompaktsust. Soomest tulnud kohtunik Seppo Niiskanen rääkis, et piimalehma puhul ei ole oluline tema värvi kaunidus või silmade malbe pilk. Hinnata tuleb eelkõige ikkagi seda, mis on piimatootmise koha pealt tähtis.
Kõige olulisem on siis loomulikult udar ja nisade asetus, kuid Niiskaneni sõnul peab ka keha olema piisavalt suur, et lehm saaks palju süüa ja seega ka palju piima toota. Ning kogu komplektist ei tohi puududa tugevad jalad, mis seda kopsakat veiseilu üleval hoida ja liigutada jaksaksid.
«Ja kui kogu tema keha on funktsionaalne, siis loomulikult näeb ta sealjuures ka ilus välja,» arvas Niiskanen, kes ise töötab praegu lehmade aretusettevõttes, kuid on elu jooksul ka palju laudatööd teinud, muuhulgas lüpsnud.
Kohtunikeks kutsuti sertifitseeritud asjatundjad välismaalt. Seppo Niiskaneni arvamus luges punaste lehmade osas, holsteine hindas selle tõu aretaja ja tunnustatud farmer Guido Oitana Itaaliast.
Nimelt valiti sel aastal mõlemad Vissid, kauneim holstein ja kauneim eesti punast tõugu lehm koos, eelmised 22 aastat on need võistlused eraldi olnud. Ülenurmel on varem võistelnud punased lehmad, holsteinide konkurss on traditsiooniliselt olnud Harjumaal Luigel.
Näituskonkursi korraldaja, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko (pildil) rääkis, et kuna tõugusid aretatakse erinevates suundades, siis tuleb neid ka teiste kriteeriumide järgi hinnata.
Näiteks holsteini puhul on aretuse rõhk tema piimaanni suurendamisel, punaste lehmade puhul aga soovitakse vastupidavust.
Bulitko arvas, et ilmselt valitakse kaks Vissi ka edaspidi koos, sest nii on see korraldajatele tunduvalt mugavam ning põllumajandusmuuseum on selle võistluse korraldamiseks väga hea ja sobiv koht.
Siloajal näitusele
Kõige edukam oli näitusel tänavu Tartu Agro, mis noppis oma lehmadega Monitor ja Hüpik mõlemad esikohad.
Reservvissideks ehk teised kohad said musta-valgekirju Trilla Kehtna Mõisa OÜ-st ja üleni punane Muda Kuustemäe OÜ-st.
Kuustemäe piimafarm Võrumaalt osales tänavu päris esimest korda ning noore perenaise Karin Sepa sõnul räägiti ta lihtsalt pehmeks, sest tal endal polnud üldse tahtmist tulla. Ülenurme sõitsid ainult nende perefirma naissoo esindajad, sest käimas on kiire siloaeg ja mehed jäid koju tööd tegema.
Kuna abiväge vähe, siis oli naistel vaikselt tehtud plaan lehm Mudaga kiiresti esimene ring ära käia ja koju tagasi põrutada, aga ei läinud nii. Kohtunikule avaldas muljet tema väga hea kõrge tagaudara kinnitus ja suurepärane nisade asetus, samuti ilus kõnnak ning ta valis Muda omas klassis ehk vanemate lehmade hulgas kõige ilusamaks.
See tähendas ka edasipääsu Vissi ehk üldvõitja ringi ja Kuustemäe farmi rahvas sai minema alles viimaste seas. «Nii hästi on läinud, et ei ole üldse kahju kaotatud päevast,» säras perenaine juba enne reservvissi tiitlist kuulmist.
Muda Muudi tütar olevat aga nende umbes 150-pealises piimakarjas tegelikult päris keskmine lehm, nii oma välimuse kui piimaanni poolest.
«Kui minule oleks öeldud, et vali loom välja, siis mina poleks Mudat osanud valida,» rääkis Sepp ja kinnitas, et teisi lehmi vaadates ja kohtunike hinnanguid kuulates jäi ka endale päeva jooksul natuke tarkust külge. «Kui ma nüüd vaatan, siis olen juba natuke pädevam,» ütles Karin Sepp päeva kokku võttes.