Kirikud on südaööni valla

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isa Miguel, õde Katarina ja koguduse liige Tiina Viirelaid avavad Jakobi mäel oma pühakoja uksed.
Isa Miguel, õde Katarina ja koguduse liige Tiina Viirelaid avavad Jakobi mäel oma pühakoja uksed. Foto: Sille Annuk

Täna on Tartus kuni keskööni avatud kaheteistkümne kiriku uksed. Iga huviline võib sisse astuda ükskõik millise koguduse pühakotta, vaadata ringi, kus meeldib, ning esitada küsimusi.


Kirikuteööks tituleeritud sündmus leiab Eestis aset esimest korda. Kaugeltki uus ei ole see ettevõtmine aga Kesk-Euroopas, kus Tartu rooma-katoliku kiriku koguduse liige Tiina Viirelaid seda eelmisel nädalal isiklikult kogemas käis. Prahas oli kirikuteöösse haaratud näiteks 205, Brnos 35 ja Viinis 174 pühakoda.

Täna õhtul pääseb Tartuski kõikidesse kirikutesse. Võib ronida torni või laskuda krüpti, kuulata kontserte, silmitseda näitusi, osaleda diskussioonidel või tulla kohale koos perega jälgima laste- ja noorteprogramme – otsida saab aardeid ja õppida ajalugu.

Hajameelne preester

Siinse kirikuteöö organiseerija on Tartu rooma-katoliku kirik eesotsas preester isa Migueliga.

Kirikuteöö sünni kohta liigub isa Migueli sõnul ringi üks lugu, mis räägib sellest, kuidas Austrias ükskord pärast missat unustanud üks preester kirikust lahkudes uksed lukustada. Kui ta siis tagasi tõtanud, leidnud ta eest hulga inimesi, kes olid pühakotta pelgalt uudishimu pärast sisse astunud.

Nii sündinud idee avada ühel õhtul terves Euroopas kõikide kirikute uksed. Et inimesed, kes tavaliselt õhtusel ajal pühakodadest mööda jalutavad, saaksid huvi korral sisse astuda, mõtlemata selle peale ega nad parasjagu kedagi tema pühades toimingutes sega.

Nii isa Miguel kui õde Katarina ütlevad, et päris kindlasti ei ole kirikuteöö eesmärk kogudustesse uusi liikmeid värvata. Pigem on see inimeste silmaringi avardamine ja nende harimine. Katoliku kirikusse võib tulla jälgima kell 18 algavat püha missat, seejärel saab kuulata kirikulugu, külastada kellatorni, vaadata filmi. Samuti pääsevad inimesed üle tee asuvasse nunnakloostrisse.

Põnevad tornid

Kindlasti on põnev ronida aga mitte ainult katoliku kiriku torni, mis on geograafiliselt linna kõrgeim vaatepunkt, kuna asub Jakobi mäel, vaid minna vaatama ka Peetri kiriku peatorni. Seda uue kella pärast, mis hiljuti pühitseti ning Tiituseks ristiti.

EELK Tartumaa praost Joel Luhamets ütles, et kirikuteöö ei ole midagi murranguliselt uut. «See on otsekui üks uus värvitoon. Just nii nagu muuseumide öö, pakub seegi inimestele võimaluse vaba aega mõttekalt sisustada,» rääkis ta. «Usume, et huvilisi on.»

Kirikuteöö sai alguse 2005. aastal Austrias ning on jätkunud Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias ja Hollandis, ühendades eri konfessioone.

Kirikute öö
• Öiseid külalisi ootavad kell 18–24 Maranata kogudus, Adventkirik, Jaani kirik, Uspenski katedraal, Kolgata baptistikogudus, Maarja kirik, Pauluse kirik, Peetri kirik, Püha Luuka kirik, Salemi bap­­tistikogudus, Tartu rooma-katoliku kirik, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioon
• Täpsemat programmi näeb www.kirikuteoo.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles