Üleloomulik koht pakub tõsist huvi

Professor Aleksandra Arhipova käis eile sümpoosioni lõunavaheajal Pirogovi platsil, et anda intervjuu Tartu Postimehele. Foto: Sille Annuk

Kas on mõeldav, et Pirogovi plats pälvib mõnel tulevasel folkloristide rahvusvahelisel kohtumisel tähelepanu kui üleloomulik koht? Parim võimalus sellele küsimusele vastust saada on sel nädalal suurel sümpoosionil Tartu Ülikoolis.

Ülikooli peahoone kõrval asuvates õppehoonetes on esmaspäevast saati käinud sümpoosion «Üleloomulikud kohad».

Sadakond teadlast paarikümnest riigist keskenduvad usundilisele muistendile ja rahvusvahelises folkloristikas aktuaalsele inimese ja keskkonna suhete teemale. Nad käsitlevad pärimuslikke ettekujutusi teatud paikade üleloomulikkusest või teistsugusest erilisusest.

Professor Moskvast

Sümpoosionil osalejate hulgas on moskvalanna, Vene Riikliku Humanitaarülikooli professor Aleksandra Arhipova. Ta käsitles oma ettekandes Mongoolia, Kasahstani ja Ida-Siberi rahvaste pühasid ja üleloomulikke paiku. Kas neid miski ühendab Eesti samalaadsete kohtadega?

«Kõik rahvad maamunal usuvad nii või teisiti, et on olemas teispoolsus,» ütles professor Arhipova. «Igas rahvakultuuri traditsioonis on selliseid paiku, mille kohta inimesed arvavad, et nad võivad seal saada kontakti vaimude, deemonite, jumalate ja muu seesugusega.»

Iga etniline traditsioon mõtleb välja oma moodused, kuidas saada ühendust vaimude ilmaga. Kuid teisalt on olemas üleüldised jooned, mille järgi inimene kontakteerub teispoolsusega. Professor leidis selles valdkonnas ühisjooni ka soome-ugri folkloorist, kui töötas mullu Eesti kirjandusmuuseumis.

Kõike seda selgitas ta Tartu Postimehele eile sümpoosioni lõunavaheajal Pirogovi platsil, mis on noorte hulgas meelepärane ajaveetmise koht. Kas sellestki võib saada üleloomulik paik?

«Kui näiteks leviksid kuuldused, et siin platsil keskööl käimise järel läheb järgmisel päeval eksamil hästi, siis jah,» ütles ta.

Muu hulgas on professor Arhipova üks folkloorseid uurimisteemasid seotud Venemaa valitseja Vladimir Putiniga. Võimudega pahandusi ei ole tekkinud? «Ütleme nii, et ei ole – veel ei ole,» ütles professor. «Me ei ela ju Valgevenemaal, kus Lukašenka kohta ei saa anekdoote avaldada.»

Üleloomulik Toome

Sümpoosioni plenaaristungil pidas ettekande Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna dotsent Ergo-Hart Västrik. Millised peavad olema koha eeldused, et sellest kujuneks üleloomulik või püha paik?

«See sõltub ennekõike inimestest, missuguseid tähendusi nad paikadele loovad ja annavad,» ütles dotsent Västrik. «Me ei uuri sümpoosionil mitte niivõrd kohti, vaid seda, kuidas ja mida nendest kohtadest kõneldakse. Folkloristid tegelevad inimeste loodud tähenduste ja kuvandiga.»

Oma ettekannet alustas Västrik muistenditest, mis on seotud Toomega. «Toomemägi on üleloomulik koht, vähemalt nende üleskirjutuste põhjal, mis meil on Eesti rahvaluulearhiivis,» ütles ta.

Kas Pirogovi platsist võib midagi niisugust saada? Västriku hinnangul on see tähenduslik koht linnas, sest seal kogunevad noored, istuvad, veedavad aega ja joovad õlut. Pirogovi plats on tema sõnul pidupidamise koht ega ole selline, kus midagi üleloomulikku kogetakse, nagu Toome varemete kandis.

Pirogovi platsi kujunemiseks selliseks, millel oleks üleloomulik tähendus, ei piisa ainult ühest üleloomulikust kogemusest.

«Ta peab saama traditsiooni osaks,» ütles Västrik. «Peab olema mingi grupp, kes selle omaks võtab ja tunnistab kui kohta, kus üleloomulikud asjad juhtuvad.»

Sümpoosioni viimase päeva plenaaristungid algavad Philosophicumis (Jakobi 2) täna kell 9 ja 14.45.

Sümpoosion ühendab paljude riikide folkloriste
• Täna jõuab Tartus lõpule rahvusvaheline folkloristikasümpoosion «Üleloomulikud kohad».
• Korraldajateks on koostöös kultuuriteooria tippkeskusega Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond eesotsas professor Ülo Valguga, skandinavistika osakond eesotsas professor Daniel Sävborgiga ning etnoloogia ja folkloristika üliõpilasi koondav Tartu Nefa rühm.
• Sümpoosion kuulub aastal 1988 alguse saanud teadusfoorumite sarja, mis seob Põhjala, keldi alade ja Baltikumi folkloriste, samuti uurijaid kaugemalt, nagu näiteks professor Cristina Bacchilega Hawaii ülikoolist (USA).
• Nüüdne sümpoosion on suurim, mis on peetud folkloristika alal Tartus pärast 2005. aasta rahvusvahelist rahvajutu-uurijate kongressi.