Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

AHHAAsse kolis 50 000 sipelgat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marii Kangur
Copy
Artikli foto
Foto: Mirjam Varik

Teaduskeskus AHHAA elusaalis saavad kõik huvilised uudistada vastvalminud sipelgaeksponaati. Tartu AHHAA on pea ainuke koht Euroopas, kus saab siseruumides oma silmaga uudistada kümnete tuhandete laanekuklaste igapäevaelu.

Eksponaadi eesmärk on äratada huvi sipelgate kui kõrgelt arenenud sotsiaalsete loomade vastu ning tõsta inimeste teadlikkust metsakuklaste kaitsmise ja kasulikkuse osas. Sipelgate tegevust saab jälgida aastaringselt sipelgaid ja nende pesasid kahjustamata, vähendades nii oluliselt tallamiskoormust Eesti kuklaste asualadel.

„Tegemist on väga tänuväärse projektiga,“ ütles Eesti mainekaim sipelgateadlane Ants-Johannes Martin, kelle nõuannete järgi on valminud AHHAA sipelgapesa eksponaat ning kes aitas korraldada sipelgate transporti Põlvamaalt, Kiidjärvelt. „Taolise interaktiivse vaatluspesa loomine on kahtlemata keskkonnasõbralik tegu, sest see tekitab süvahuvi ning austust putukariigi, sh sipelgate vastu palju laiema auditooriumi ulatuses kui seda suudavad teha loodusgiidid.“

Vaatluspesad on ehitatud maksimaalselt sipelgasõbralikuks, kasutades kuusepuitu ja klaasi. Tänu punase kilega kaetud pesaraamide klaasist seintele on võimalik näha läbilõiget looduslikust sipelgapesast ning sipelgaid häirimata jälgida ka pesa sisemuses toimuvaid askeldusi, sh tutvuda erinevate isendite ja arengujärkudega (munad, vastsed, nukud). Spetsiaalsete torude kaudu saavad sipelgad liikuda pesast areenile, kus neid toidetakse suhkrulahuse, õietolmu ning erineva valgutoiduga (hakkliha, muna, putukate vastsed). Lisaks saab areenidel uudistada ka sipelgate kõrgelt arenenud kalmistukultuuri.

Lähitulevikus on plaan areene täiendada veebikaamera ja juhitava vaatluskaameraga. Võimaluse korral saab varsti hakata demonstreerima ka sipelgate lehetäifarmi pidamist. Lisaks saavad kõik külastajad juba praegu tutvuda sipelgateemalise multimeediaprogrammiga, mis tänu teksti-, video- ja pildimaterjalile annab hea ülevaate sipelgate elust.

AHHAAs elavad laanekuklased (Formica aquilonia), kes kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste liikide nimistusse. AHHAA sipelgaprojekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning sipelgate eksponeerimiseks ja liigi loodusest eemaldamiseks on saadud luba Keskkonnaametilt.

Eksponaadi valmimisele aitasid kaasa projektijuht Irina Orekhova, ekspositsioonimeister Heikki Põldma, fotograafid Urmas Tartes, Mirjam Varik, Maari Soekov ja Kunter Tätte, multimeediaprogrammi tegija Kristjan Oden ning videoklippide autor John Grzinich.

Märksõnad

Tagasi üles