Ülikoolid matsid raha kahtlasse firmasse

Kahtlane publicservice.co.uk.

FOTO: Pm

Mitu Eesti asutust eesotsas Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumiga on langenud Suurbritannias küsitava mainega firma publicservice.co.uk müügimeeste küüsi ja matnud selle trükistesse kokku mitukümmend tuhat eurot.

Me kõik oleme harjunud lugudega lihtsatest inimestest, kes on sattunud agressiivsete müügimeeste ohvriks. Ent sedakorda on tegu haritud inimeste ning mainekate asutustega – Eesti Rahva Muuseumi juht Krista Aru, Tallinna Ülikooli informaatikainstituudi direktor Peeter Normak, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Kutsekoda, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning veel mõned ülikoolid ja muuseumid.

Praeguseks on firma võtnud sihikule Eesti omavalitsused, mida kinnitab 17. mai kõne Tartu linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Üldjuhul on Briti müügimehed suutnud asutustest välja meelitada 6000 eurot, ent leidub ka suuremaid summasid.

Tartu Ülikooli kolme asutuse – kultuuriteooria ja kunstide instituudi, keelekeskuse ja keemia instituudi – juhid otsustasid tellida publicservice.co.uk publikatsioonis artikleid kokku ligi 40 000 euro eest. Ja seda kõike taustateadmisteta, mis firma ja publikatsiooniga on tegu. Reeglina kirjutavad lepingutele alla instituutide juhid.

Tundmatule väljaandele raha raiskamise ilmsikstulek ajas Postimehele teadaolevalt marru ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna, sest instituutide juhid ei vaevunud asjatundjatelt küsima, kuhu nad raha matavad.

Samas avaldas Peeter Normak Tallinna Ülikoolist Postimehele rahulolu, et suutis kaubelda hinna 3000 eurole. Eesti Maaülikool otsustas võtta aga jäiga positsiooni ja keeldus brittidele makstud summa avalikustamisest.

Tuntud peibutuspardid

Ei mingit taustaanalüüsi, ehkki Suurbritannia foorumi- ja blogosfäär kihab infost publicservice.co.uk kohta. Tegelikkuses on britid siiski vähemalt korra oma firma nime vahetanud, mis muudab guugeldamise mõnevõrra keerulisemaks, ent kindlasti mitte võimatuks.

Britid on niisiis rajanud veebiportaali publicservice.co.uk ning tegelevad ka konverentside korraldamise ja igasuguste publikatsioonide kirjastamisega. Portaal annab aimu sellest, et publicservice.co.uk tegeleb üsna paljude teemadega, alates militaarvaldkonnast ning lõpetades teaduse ja Euroopa Liidu temaatikaga.

Soliidsust lisavad publicservice.co.uk-le tuntud inimeste kirjutised. Ühes selle aasta algul üllitatud trükises võtavad sõna nii Mart Laar kui ka Läti peaminister Valdis Domb­rovskis. Internetiportaali on sattunud nii Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kui ka asepresidendi Siim Kallase artiklid, millest on paljudele jäänud mulje, nagu oleks tegu eksklusiivsete kirjutistega just portaali tarbeks.

Tegelikult kinnitab Siim Kallase büroo Postimehele, et tegu on varem Ameerika kommertskoja uudiskirjas ilmunud artikliga, mille britid toimetasid lühemaks. Tuntud inimeste kirjutiste säärane kasutamine on publicservice.co.uk puhul tavapärane.  

Briti reklaamistandardite kontrollorganisatsioon ASA mõistis publicservice.co.uk eelkäija PSCA Internationali hukka selle eest, et firma väitis end oma reklaamis olevat tihedates sidemetes Briti tippametnike, teiste seas ka asepeaministriga, kes kirjutavat firma väljaannetesse eksklusiivseid artikleid. Tegelikult kohandati portaali tarbeks tippametnike avalikkuse ees peetud kõnesid.

Selge käekiri

Briti astrofüüsiku Andrew Jaffe blogi on üks neid kohti veebiavarustes, kus ka teised teadlased avaldavad arvamust publicservice.co.uk kohta. Otsa teeb tegi juba 2010. aastal lahti Jaffe ise, ent värskemad kommentaarid pärinevad selle aasta maist.

Lõviosa kommentaaridest kirjeldab samasugust skeemi, millest räägib Tartu linnavalitsuse eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste kõrvalolevas artiklis. Ohvrile helistanu peab kõigepealt ajupesukõne, milles kõneleb pikalt-laialt publicservice.co.uk ja selle väljaannete prominentsusest ning sidemetest tipp-otsustajatega.

Lõpuks jõutakse rahani, mida tuleks artikli avaldamise eest maksta. Suurbritannias kipub taks olema enamasti 6000 naela ringis. Otsus tuleks langetada kohe, telefonikõne käigus.

Briti teadusasutused on publicservice.co.uk agressiivsest telefonimüügitaktikast ja rämpspostist surmani tüdinud, ent telefonimüüjad paistavad silma erakordse järjekindlusega ja võivad jätkata helistamist lausa aastaid.

Tegelikult leidub publicservice.co.uk-sse suure artikli kirjutanud ja selle eest maksnud teadusasutusi mitmes Euroopa riigis. Seejuures ei saa väita, et firma ei tee makstud raha eest midagi – nii näiteks avaldasid Eesti ülikoolid artikleid 654-leheküljelises kogumikus «European Union».

Sellele lisaks said nad oma koha suures reklaambännerite riidas firma koduleheküljel. Iseasi, millist kasu on neil säärasest raha matmisest – publicservice.co.uk on Euroopa oluliste otsustajate jaoks üsna tundmatu äriprojekt, tavalisel inimesel pole sellest aga üldse sooja ega külma.

Postimehega vestelnud ülikoolide esindajad tunnistasid, et langetasid otsuse ühe- või kaheleheküljelise artikliruumi ostmiseks Briti firma kodulehekülje ja telefonijutu põhjal.

Tuhka pähe

Tartu Ülikool otsustas eile instituutide juhtide kooskõlastamatu koostöö tõttu portaaliga publicservice.co.uk endale tuhka pähe raputada. Ülikooli kommunikatsioonitalituse juhataja Illari Lään tunnistas, et Publicservice.co.uk Ltd pöördus otse mitmete Tartu Ülikooli akadeemiliste üksuste poole, kus üsna agressiivse müügitöö keskmes oli reklaambänneri avaldamine veebiportaalis ning ajakirjas Public Service Review.
«Tänaseks on selgunud, et kõnealuse portaali ja ajakirja väljaandmise taga olev firma on ebausaldusväärne, samuti puudub kontrollitav statistika veebiportaali külastatavuse, ajakirja levi ja muu säärase kohta,» teatas Lään. «Praegu tegeleb ülikool nende reklaamiteenuseid puudutavate lepingute lõpetamisega, et Briti firmaga koostöö katkestada.»

Eile teatas loobumisest koostööst Briti firmaga ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, kes avaldas publikatsioonis artikli.

«Briti ettevõte Publicservice.co.uk Ltd pakkus meile möödunud aasta lõpul võimalust avaldada kaitseväelist haridust tutvustav artikkel nende mahukas rahvusvahelises publikatsioonis ning bänneri kuvamist üheks aastaks veebis,» tunnistas Ermus. «Tulenevalt praeguseks selgunud infost ei jätka me selle ettevõttega tulevikus koostööd. Neile makstud summa oli 3000 eurot ning mingeid siduvaid lepinguid meil nendega pole.»

Postimehel ei õnnestunud Publicservice.co.uk Ltd telefoninumbritelt teisipäeval kedagi tabada, kolmapäeval sain kontakti firma kvaliteedijuhi Matthew Shipmaniga. Shipmani väitel on firma konkurendid ja endised töötajad tegelenud firma laimamisega.

«Viisime läbi põhjaliku uuringu ja leidsime andmeid valede e-posti aadresside kasutamisest ja laimust blogosfääris,» räägib ta. Ent kuidas ikkagi juhtus, et neis blogides kirjeldatud skeemi rakendati alles tänavu 17. mail ühe Tartu linnaametniku suhtes?

Shipman küsis ametniku kontaktandmeid, et uurida talle kõne teinud töötaja tegevust. Ta märkis ka, et publikatsioonide valmimine võib tõepoolest olla väga kiireloomuline, mille käigus tuleb teha ka telefonikõnesid.  «Kui sul peab ilmuma kohe publikatsioon, on alati väga kiire,» ütles Shipman.

Tagasi üles