Krohvrustika kaitsmine kisub põhiseadusega vastuollu

Tartu Postimees kirjutas eile, et restorani Meat Market päevavari on paigaldatud nii, et see ulatub üle arhitektuurse elemendi, krohvrustika.

FOTO: Repro


Kommenteerides Küütri tänava liharestorani päevavarjude problemaatikat, ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder, et Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus võib esmapilgul olla vastuolus põhiseadusega.


Nimelt tugineb muinsuskaitsealane tegevus muinsuskaitseseadusele, Tartu vanalinna puhul on vabariigi valitsus andnud veel eraldi akti nimetusega Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus.

See sätestab, et kaitse-eesmärkideks on  muu hulgas arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine; ajaloolisse keskkonda ebasobivate rajatiste ja seadmete (ventilatsioon jm tehnovõrgud ja nende osad, reklaam, valgustid jne) püstitamise vältimine ja vajalike uute elementide kavandamine muinsuskaitsealale sobivalt.

Mölder ütles, et ülalviidatud punkte hinnates näib esmapilgul, et muinsuskaitseala põhimäärusega on laiendatud muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi.

Muinsuskaitseseaduse § 24 lõikega 7 kehtestatakse aga põhimõte, et muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.

«Kuidas siis on – seadus viitab võimalike leevenduste kehtestamisele, aga põhimäärusega on määratud hoopiski täiendavad kitsendused?» küsis Mölder. «Ka põhiseaduse § 32 näeb üheselt ette, et omandi valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud kitsendused sätestab seadus. Seega on Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse need sätted, mis laiendavad kitsendusi, vastuolus põhiseadusega ja neid ei tohiks rakendada.»

Tartu linnavalitsuse liikmed ütlesid eilsel pressikonverentsil, et Mölder on neid vastuolukahtlusest teavitanud ja linnavalitsus tegeleb asjaga edasi.
 

Tagasi üles