Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Roidekõhre tükkidest kõrvalesta kokkumodelleerimine on sarnane skulptori tööga, ütles Saksa kirurg Ralph Magritz (paremal). Vasakul istub TÜK kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, kes esialgu on veel õpipoisi rollis. Patsient lamab, pea vasakul küljel.

FOTO: Margus Ansu

Läinud nädalal siirati Tartus kahele noorele patsiendile kõrvalest, mis modelleeriti nende enda roidekõhrest. Ettevõetu õnnestus hästi.


Esialgu paikneb uus kõrv tasapinnaliselt naha all ning ootab tulevikus jätkulõikust.  

Niisuguseid väliskõrva taastamise operatsioone ei ole varem TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus ette võetud. Opereeris Saksamaalt Eestisse sõitnud re­konstruktiivkirurgia tippspetsialist Ralph Magritz, teda assisteeris siinse kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm.

Ei ole võimatu, et tulevikus hakkab just tema Eestis väliskõrvata patsiente aitama.

Mitte ainult iluasi

Kaasasündinud näo- või koljuluude anomaaliaga lapsi on keskmiselt üks iga 10 000 sünni kohta – Eestis üks või kaks aastas. Väliskõrva võib kaotada ka trauma tõttu.

Eestis on praegu operatsiooniks sobivaid koostöövalmis patsiente 4-5. Umbes sama palju on neid laste hulgas, kes peavad aga veel kasvama.

Ralph Magritz ütles, et kõrvalesta taastamine ei ole pelgalt ilu küsimus, vaid palju enamat. «Iga inimene soovib olla terviklik,» lausus ta.

Operatsioon koosneb mitmest osast ja seda alustatakse mitte peapiirkonnast, vaid rindkerest. Pärast patsiendilt roidekõhre eemaldamist lõigatakse sellest šablooni järgi välja kõik väliskõrva ehituseks vajalikud detailid ning õmmeldakse erilise traadiga kokku. Seejärel paigaldatakse kõhreraamistik tulevase kõrva kohale naha alla. Kogu lõikus kestab umbes kuus tundi.

Umbkaudu aasta pärast saab tekitada kõrvataguse voldi ning siis kergitatakse kõrvalest peast ka kõrgemale.

Rahul patsiendid

20-aastane patsient Mari-Liis Klein oli operatsioonijärgsel päeval väga õnneliku näoga. Ta ütles, et sellest, et tal üks kõrvalest puudub, ei ole lahtiste juuste tõttu paljud ta tuttavad üldse teadlikudki. Ainult sporti tehes, kui ta juuksed kinni seob, hakkab see silma.

«Väiksena narriti mind muidugi. Aga juba lasteaias võtsin endale sellise tugeva hoiaku, nii et keegi ei saanud mulle liiga teha,» rääkis ta.

Mari-Liis Klein ei tundnud keeruka operatsiooni ees mingit hirmu ning ütles, et on kindel, et tänu lõikusele saab ta tulevikus väga palju julgust juurde. Ta ei pidanud sedagi vähetähtsaks, et tema ellu tulevad nüüd ka igasugu põnevad soengud ja kõrvarõngad, mida saab kanda mõlemas kõrvas.

Teine patsient, 19-aastane noormees, soovis anonüümseks jääda, kuid kinnitas, et tunneb end suurepäraselt ja on tuleviku suhtes lootusrikas.

Priit Kasenõmm ütles, et niisuguste lõikuste hinnaks kujuneb Eestis 4000–5000 eurot. Praegused lõikused said teoks Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi ja lastefondi rahaga.

Tagasi üles