Mida ekstreemsemad on ilmaolud, seda lahedam on laagris olla, arvasid lapsed, kes olid eelmise nädala kahel kõige külmemal ja tuulisemal päeval Elvas «Kaitse end ja aita teist» lõpuüritusel.
Lausvihm lisas laagrile põnevust
4. juuni 2012, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadmistega kõige eredamalt hiilanud ning oma koolile võidu kindlustanud Puhja gümnaasiumi õpilased olid vihmase ilmaga ülimalt rahul. Eks päiksega oleks veel mõnusam olnud, aga koerailm lisas laagrile erilise võlu.
«Ja pealegi saime majades magada,» viitas Kristo Selleke rahulolevalt telkidest vaid pisut suurematele hüttidele, mille narivooditesse lapsed looduse raevutsemise eest peitu pandi.
Laagri peakorraldaja Eha Anslan päästeametist ja Tartumaa tervisekorraldaja Lea Saul rääkisid, et esimesel õhtul, kui lastel olid juba ka varuriided läbimärjaks saanud, hakkas neist ikka päris hale.
Noortel endil oli aga lõbu laialt ning kui mõni õpetaja mainis kojumineku võimalust, ei tahetud sellest kuuldagi.
Praktilised ülesanded
Kõik olulised võistlused olidki esimesel päeval järeleandmatu vihma käes, kuid Anslani sõnul on nende laagri motoks olnud läbi aastate, et ilma tõttu ei jää midagi tegemata, pealegi õpetab see lapsi hakkama saama igasugustes olukordades.
Kõigepealt saadeti lapsed metsa orienteeruma, siis pidid nad eri ametkondade rajatud punktides näitama ja rakendama teadmisi, mida nad olid kooliaasta jooksul õppinud. Laager on ju tegelikult vaid viimane osa õppeprogrammist, kus lastele räägitakse enda ja oma sõprade hoidmisest tervena.
Ülesanded olid väga praktilised, näiteks tuli kokku pakkida matkakott. Tervisetoas nägi, kui palju on suhkrut karastusjookides, ning esmaabipunktis loodi šokiolukord, mis mõnegi lapse pisut ära ehmatas.
Teist aastat oli üheks punktiks elektriohutus ning Lea Saul rääkis, et edasiminek on märgatav. «Ütleme nii, et eelmisel aastal oleksid peaaegu kõik surma saanud, sel aastal jäid aga pooled ellu,» sõnas ta.
Teisel päeval, kui ei olnud enam märg, vaid ainult külm, tutvustati demineerijate ja märulipolitseinike tööd ning korraldati lõbus võistlus, mis punktiarvestuses enam ei lugenud.
Kuna lastel on alati nii lõbus, on aastaid nendega kaasas käinud õpetajates samuti tekkinud võistluslust. Sel aastal jäid nad küll veel kõrvale, kuid Anslan rääkis, et õpetajad tahaksid oma võistkonna teha ja kes teab, võib-olla järgmisel aastal tohivad juba ka nemad kaasa lüüa.
«Nad küll arvasid, et teooria teeksid ära, aga praktikaga jääksid jänni,» muigas Anslan õpetajate hirmudest rääkides.
Tahaks jälle tulla
Puhja õpilased rääkisid, et paljud neist on juba teist aastat võistlusel ning välja valiti nad soovijate hulgast loosiga. Palju oli ka neid, kes üldse ei tahtnud tulla. «Nad ei tea, kui lahe siin on,» rääkis Karlis Jõeste ja tunnistas, et ega eelmisel aastal ei olnud tegelikult tal endal ka väga suurt soovi tulla.
Sel korral osalesid 12 kooli õpilased, päris esimest korda olid Konguta ja Vara kool.
Laager «Kaitse end ja aita teist»
• Jõgevamaal korraldati juba 18. korda, Tartumaal oli neljas laager, kõigis teistes maakondades toimub kolmandat korda.
• Mõeldud põhikooliõpilastele, kes on terve aasta jooksul läbinud spetsiaalse õppeprogrammi.
• Laagris võistlesid iga kooli võistkonnad õpitud materjali teadmises, läbida tuli punktid, kus olid ülesanded liikluse, pääste, elektriohutuse, esmaabi, uimastite, tervise ja matkatarkuste kohta.