Tartu Postimees esitab ülikoolilinna tähtsaimale persoonile omalt poolt mõned soovid, mille täitmist ootame kõigi muude universitas’ele tähtsate asjade seas.
1. Teaduseta pole ülikooli ja teadusülikooli hinnatakse eeskätt teaduslike tippude järgi. Hoolimata oma väiksusest võiks Tartu Ülikoolil olla suured eesmärgid, et leida ja toetada originaalseid mõtlejaid, olla maailmatasemel teadusuuringutes ning ikkagi seada sihiks Nobeli auhind.
2. Ülikooli pole üliõpilasteta, kellest vormida haritud spetsialiste ja võimekaid teadlasi – tuleks kaaluda, kas nn massiülikool on Tartu Ülikoolile ikka kõige õigem arengutee Eesti ühiskonna ja riigi vajaduste rahuldamiseks.
3. Koolitatud humanitaaridena muretsevad ajakirjanikud loomulikult humanitaaria käekäigu üle. Kui tahame kuuluda haritud Euroopasse, peavad arenema ka humanitaarteadused ning mõistagi korraliku rahastamise toel. Sealjuures ei tohi unustada, et rahvuslik mõõde, omakultuuri valdamine ja süvauurimine, annab meie ülikoolile konkurentsieelise.
4. Ootame ülikoolist inimesi, kellel on lisaks tugevale teoreetilisele pagasile ka erialased praktilised oskused. Need laia silmaringiga haritlased ei pea just oskama duellil vehelda või jahiseltskonnas ratsutada, küll aga kaasa rääkida kultuurile ja ühiskonnale olulistel teemadel. Siiski, tantsida võiksid nad osata küll.
5. Tartu Ülikool ja Tartu linn on ühte kasvanud, ühe arengud või muutused puudutavad ka teist. Ülikool ei tohiks lahkuda kesklinnast rohkem, kui ta on seda juba teinud, pigem üritada jupikaupa tagasitulekut. See on aga ka linna ja tema valitsuse mure, kes peaks väga vastutulelikult arvestama ülikooli vajadusi (krundid, hooned jm).