See oli 1942. aastal, kui Saksa okupatsioonist ja Tartu vabastamisest venelaste haardest sai mööda aasta ning Tartu välikomandant Hans Gosebruch istutas Emajõe kaldapealsele Vabaduse puiestee parki tamme. Selle kohta on öeldud, et ta tegi seda omal soovil ja ilma avaliku tseremooniata. Puu juurde oli paigutatud graniitkivi. Nagu pildilt näha, oli istutamise juures ka linnaarhitekt Arnold Matteus.
1944. aastal peideti kivi Matteuse soovil tamme juurde maasse.
Tamm kasvab Kreutzwaldi sambast (nüüd Kalevipoja kujust) paarikümne meetri kaugusel Raekoja platsi suunas pargi peatee kõrval. Kui sain sellest tammest teada, läksin seda otsima, ja seal ta tõepoolest on. Arvan, et see kivi on seal peidus tänaseni.
Võimalik, et kirjeldatud sündmust keegi enam ei mäleta. Mina lugesin sellest Herbert Lindmäe raamatust «Suvesõda Tartumaal 1941» (Tartu, 1999), kus see on kirjas nn ääremärkusena.
Teine tamm kasvab Kalevipoja kuju ees paremas servas ja on Gosebruchi tammest märksa suurem.
Suvesõjast võib lugeda ka Kultuuri ja Elu viimasest numbrist seoses lipnik Olev Reintaluga, kes oli esimene komandant; teine oli major Kurg, kolmas oberleitnant Gosebruch.
Hans Gosebruch ei jõudnud oma kodumaale tagasi, kuna suri ebaõnnestunud pimesooleoperatsiooni tagajärjel 1943. aasta jaanuaris Tallinnas ja maeti Tartusse Pauluse surnuaeda kangelaskalmistu alale. Ei usu, et see haud on säilinud, pigem on säilinud kivi tamme all.