Tõnissoni aias on alati hea õuna-aasta

Kadri Karp eelmisel nädalal Eerikal koos Jaan Tõnissoni aia kuldrenetiga. Foto: Kristjan Teedema

Väga austatud härra Jaan Tõnison. Soovitav oleks kui Teie oma aedniku vähem usaldaks; selle läbi jääks Teile mõnigi kast õunu rohkem tarvitamise jaoks. Järel valve pimedate ajal tasuks küll vaeva!

See muutmata kirjaviisis anonüümkiri ripub fotokoopiana Viljandi maantee ääres Eerikal, nüüd Eesti Maaülikoolile kuuluvas häärberis.

Häärberi peremeheks oli 1937. aastani rahvuslasest riigimees ja lehemees Jaan Tõnisson, viimased kolm aastat enne Nõukogude okupatsiooni  algust tema vend Jüri Tõnisson.

Jaan Tõnissonile kuulus Eerika talust 5,5 hektarit, kus tal kasvas 1938. aastal umbes 700 viljakandvat õunapuud. Tõnissoni abikaasa Hilda Tõnissoni firma Eerika Sordiõunte Eksport müüs Eesti söögiõunte ja mahla turult üle jäävaid õunu peamiselt Soome, aga ka näiteks Liibanoni.

Tõnissoni õunapuudest, mis 1930. aastal tehtud fotol paistavad enam-vähem rinnakõrgused, on praeguseks alles poolsada.

Maaülikooli aiandusosakonna juhataja Kadri Karbi teada raiuti neid suuremalt jaolt maha kuuekümnendail aastail, asemele said sovhoosi põllud.

Maaülikooli aiandusosakond laseb osal puudest omapäi elada ja olla, osal lõigatakse aeg-ajalt ka oksi ja võrreldakse, kuidas kannavad õunu ja püsivad elujõus rohkem ning vähem valgustatud võradega puud.

«Näeme siin, et 80 aastat elab õunapuu nagu mihkel,» rääkis Kadri Karp. «Tõnissoni aias on kogu aeg hea õuna-aasta. Need puud on oma elutormid läbi teinud, rahunenud, saavutanud vanaduse stabiilsuse. Õige hooldusega elavad nad teise 80 aastat veel.»