Ilm on pehmelt öeldes jahe, õigemini külm. Nii polegi imelik rääkida jääajast, seda enam, et Saadjärve ääres peagi uksed avavasse Jääajakeskusse jõudsid pärale mammutid ja muud uhiuued õige vanad loomad.
Külma ilmaga hakkasid mammutidki liikuma
1. juuni 2012, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida rohkem kell õhtu poole liikus, seda tihedamalt vaatas Äksi spordihoone asemele ehitatud Jääajakeskuse juhataja Asta Tuusti eile teele. «Meie mammutid pandi Tallinnas veoauto peale, õhtuks on nad kohal,» selgitas ta.
Rekka kogukate kadunud loomadega hakkas pealinnast liikuma veidi pärast keskpäeva. «Esimese koormaga toome suuremad loomad,» selgitas Jääajakeskusele suuremate ja väiksemate loomade elutruude kujude valmistamise korraldanud MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juht Val Rajasaar. «Väiksemad sõidutame Äksi hiljem kaubabussidega.»
Suur töö
Keskuse suurim eksponaat on ligi neli meetrit pikk mammutimamma, kelle turjakõrgus on pea 3,5 meetrit. Tema toodi kohale kahes suures ja kolmes väikses tükis. Lasteaialapse kasvu mammutipoeg sõitis töökojast Äksi tervena.
Mammutite kõrval võtavad koha sisse ka näiteks koopalõvi, ahm, põhjapõder, tarvas ja ürghirv, kelle sarvede laius on oma 3,5 meetrit. «Meile tuleb palju erinevaid loomi, neid on ligi poolsada,» rääkis Asta Tuusti. Ruumi jätkub, sest ekspositsioonipinda on Jääajakeskuses üle 2200 ruutmeetri.
Studio Viridis Loodusharidus võttis keskusele loomade, taimede ja butafoorsete maastike tegemiseks appi taksidermistid kogu Eestist ja ka Soome kahest töökojast, ametis oli oma 15 meistrit. Neid toetas ka väga suur sotsiaalvõrgustik, inimesed aitasid leida hukkunud loomi, kujude tegemiseks ei kütitud ühtki looma.
Kujud said valmis poolteise aastaga. «See oli nii suureks tööks väga lühike aeg,» märkis Val Rajasaar. «Iga loom on ju isemoodi, nad kõik olid keerulised teha. Aega oleks võinud poole rohkem olla.» Siis oleks ehk leitud ka grööni hüljes, keda head inimesed otsisid kahjuks tulemusteta isegi Kanada kalurite võrkudest.
Oh aegu ammuseid!
Kujude paikaseadmiseks läheb ligi kuu. Mammutid võtavad koha sisse keskuse esimesel korrusel, nende elukeskkonna elava kujutise taustal. Mammutipaar on nimedeta ja seega võivad kõik hakata vaderiks saamise mõtteid mõlgutama. Keskus avatakse 10. juulil ja
siis seatakse välja ka nimeraamat kohapeal ja koduleheküljel.
Tartu valla eestvõtmisel tehtavas Jääajakeskuses saab peale kadunud ning tänini elavate loomade uudistamise uurida, miks tekkisid jääajad ning kuidas need mõjutasid Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoodi ja elustikku. Lahti rullub ka pilt Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega ning kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest.
Keskuse rajamiseks kulub ligi 3,5 miljonit eurot, millest 2,6 miljonit eurot tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu eurotoetust.