/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/05/12/578592t1h7081.jpg)
Ehkki meditsiiniõdede lahkumine Tartu haiglatest pole tänavu nii massiline kui paaril möödunud aastal, on kliinikumi mure ometi suur. Minejatest jäänud auke täidavad jääjad – see tähendab aga suuremat tööpinget ning ohtralt ületunde.
Kolleegide lahkumine võtab õed võhmale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimehega rääkinud õdede kinnitusel on mitmes kliinikus suur puudus tööjõust. Nii mõnigi neist on lisaks normkoormusele teinud sel kuul juba üle 50 ületunni.
Lahkutakse enamasti Soome haiglatesse või ravimifirmadesse. Alati ei ole äramineku põhjuseks kõrgem palk, vaid võimalus sama palka teenida väiksema töökoormusega.
Lihtne minna
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku ülemõde Gea Kõks märkis, et ära minnakse nii parema palga lootuses kui ka seetõttu, et töökoormus on läinud päris suureks. «Kus suitsu, seal tuld. Ma ei ütle, et õdede lahkumine poleks probleem.»
Kõksi sõnul on nende kliinikust tänavu Soome läinud üks õde. Mullu oli äraminejaid rohkem. «Lahkumismõtteid mõlgutatakse ikka, kuid otseselt avaldusi esitatakse õnneks vähem,» rääkis Kõks.
Kliinikumi ülemõde Tiina Freimann ütles, et mure lahkujate pärast on tõsine, kuid ei saa öelda, et praegu oleks tekkinud lahkujate laine. Tema sõnul on kõige rohkem kahju sellest, kui ära lähevad intensiivraviõed, kes valdavad kõiki töövõtteid. «Neil on lihtne minna. Nad on igal pool oodatud,» sõnas ta.
Freimanni sõnul minnakse rohkem pigem neist osakondadest, kust keegi on juba Soome ära läinud. «Ikka on lihtsam minna, kui keegi oma inimene on juba ees,» märkis Freimann. Kliinikumis leidub aga ka hulk selliseid osakondi, kust pole välismaale läinud ühtegi õde.
Lahkumise põhjuseks on tihti ahvatlevam palk, kuid mitte ainult. Kindlasti on ärksamad õed huvitatud ka enesearendusest.
Probleemi saab Freimanni hinnangul leevendada töötajate motiveerimise ja töötingimuste parandamisega.
Otse koolipingist
Kliinikumi veebilehel on sel nädalal püsivalt üleval olnud vähemalt 11 töökuulutust õdedele erinevatesse haiglatesse.
Töökäte puudust püüab kliinikum korvata Tartu tervishoiukõrgkooli tudengitega. «Tartu on selles mõttes õnnelikus olukorras linn, et tervishoiukõrgkoolist tuleb noori õdesid pidevalt peale,» märkis Freimann.
Tudengid, kes sooritavad pärast teist kursust õenduseksami, tohivad kogenud õdede juhendamisel töötada abiõena. Reaalsus on aga Tartu Postimehega konsulteerinud õdede kinnitusel see, et abiõed täidavad kogenud õdede äraminekust jäänud auke ja teevad aeg-ajalt ka öövalveid päris üksi, ilma igasuguse juhendamiseta.
Tartu Postimehele on ka väidetud, et viimasel ajal ei taha tudengid enam haiglasse tööle tulla, sest teavad, kui raske see töö on.
Paljud noored õed kiikavad aga juba õpingute ajal piiri taha, seetõttu tuleks Freimanni arvates koolitada õdesid rohkem. «Teisest küljest tundub see rumal, et koolitame õdesid Soome riigile,» lausus Freimann.
Ülemõele teadaolevalt valmistatakse otsustuskogudes siiski ette koolitustellimuse suurendamist. Õeks õppijate arvu ei saa kergitada siiski üleöö – selleks pole kohe võtta piisavalt õppejõudusid ega ka õpetamistingimusi.
Olgugi et sisseastujaid on igal aastal palju, ei jõuta tihti lõpetamiseni, sest paljudele see töö ei sobi. «Käelise tegevuse õpib igaüks ära, aga ka suhtlemisoskus on meie töös väga oluline,» ütles Freimann.
Väsitavad ületunnid
Normkoormusega töötades teenivad õed enamasti 600–700 eurot kuus kätte. Mitmes kohas töötamine toob küll parema sissetuleku, kuid paratamatult käib selline elu oma lähedaste ning tervise arvelt.
Õdede kinnitusel töötab enamik neist mitmel kohal. Lisaks haiglale on nad tööl mõnes perearstikeskuses, erakliinikus või näiteks Tartu vanglas.
«Ületundidega on nii, et kellele need meeldivad ja kellele mitte,» märkis Freimann ja lisas, et valdavalt ollakse ületundidest siiski huvitatud, sest need on tasustatavad poolteise kordselt.
Kõksi sõnul leidub neidki, kes teevad osa vahetusi Soomes ja osa Eestis. Soome pension on tunduvalt suurem ning seda meditsiinitöötajad tihti püüavadki. Üritatakse keeruline ja raske aeg üle elada, et tagada endale parem elu tulevikus.