Volli Kalm uskus oma valimisvõitu

Järgmiseks rektoriks valitud Volli Kalmul tuli kõigepealt võtta aulas vastu sadu õnnesoove.

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli järgmiseks rektoriks valitud geoloogiaprofessor ja Eesti Teadusagentuuri juht Volli Kalm ütles pärast valimisvõitu ajakirjanikele, et hääletuse käigus tema usk vähemalt 174 häält kokku saada kasvas.

Kui ma eile akadeemilises kogukonnas tuult nuusutasin, arvati, et esimeses voorus saab enim hääli Ustav, kuid lõpuks võidab Kalm. Milline oli teie isiklik prognoos (Madis Ligi, Kuku raadio)?

Mu prognoos oli, et võidan. Kui nägin, kui palju anti hääli teises voorus, olin suhteliselt kindel, et saan kolmandas hääled kokku.

Teie esimene tööpäev rektorina on 2. juuli. Mis on esimene sisuline töö, mille ette võtate?

Esimene töö ja juba enne 2. juulit on meeskonna kokkupanek. Suhteliselt kiiresti on vaja ära teha mõned olulised otsused, millele kõik me kolm kampaania ajal viitasime: õpetajakoolituse korrastamine, laiema kompetentsi kaasamine nõukogu ja senati töösse komisjonide näol.

Kas teie rektoraati tuleb prorektoriks naine?

Väga vabalt võib tulla, kui niimoodi kokku lepitakse ja leidub keegi, kes on nõus seda rasket tööd tegema.

Olete rõhutanud, et tahate olla kogu ülikooli rektor. Kas sellest võib välja lugeda, et seni on see asi longanud (Toomas Kelt, ERR)?

Olen öelnud, et ei taha edasistes tegevustes lähtuda varasemast kriitikast, aga jah, olen kuulnud mõnes ülikooli osas kurtmist, et ülikooli juhtkond on jäänud võõraks, ja eriti halb on seda kuulda üliõpilaste suust. Siiski väidan, et ülikool on väga hästi arenenud, eriti teaduses.

Loodus- ja täppisteadused on tunnistatud riiklikult oluliseks. Kuidas tuua ülikooli rohkem noori, kes tahavad neil aladel õppida?

Ligi aasta jooksul, mis ma olen olnud teadusagentuuris, olen näinud, kui palju tehakse tööd nende teaduste populariseerimiseks gümnaasiumis. Siis korjavad ülikoolid paremad endale ja see heas mõttes erikohtlemine lõpeb.

Loodus- ja reaalteadustes on üliõpilaste ja õppejõudude-teadurite suhe piisavalt hea, et suurendada individuaalset suhtlust parimatega. Teine küsimus on need inimesed üldse Tartu Ülikooli saada.

Meil on vaja parandada ühiskonnas nende teaduste mainet, aga seda ei saa teha ülikool üksinda. Mainetõus eeldab ka paremaid töökohti ja palku neil aladel.

Kas kavatsete kaasa aidata, et viie aasta pärast oleks Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool üks?

Eesmärk peab olema parem ülikoolidevaheline koostöö.

Kui selle käigus tekib soov ühineda, miks mitte, aga ma ei näe vajadust kulutada oma jõudu kõrghariduse kastide ümberjoonistamiseks.

Aastaid tagasi olite prorektorina üliõpilaste hulgas väga ebapopulaarne. Kas nüüd on asjad muutunud (Toomas Kelt, ERR)?

Kui meenutada, miks ma umbes kümme aastat tagasi sain riiulile kuju, mille nimi oli Peata Mõtleja, siis see oli tegude eest, mida ma kordaks uuesti igal juhul, kui need päevakorrale tuleks. Aga tean, et praegune üliõpilasesindus on palju mõistlikum kui toonane.

Ma ei kahtle, et nendega on hea, mõistlik ja vastastikku kasulik läbisaamine võimalik.

Tegite äsja kaasa Tartu rattaralli. Mis distantsi ja mis ajaga sõitsite?

74 kilomeetrit. Aeg oli kaks tundi ja 37 minutit millegagi.

Kas jäite rahule?

Jäin küll, sest pidin eelmisel aastal vahele jätma – unustasin vanuse ära, käisin korvpalli mängimas ja tõmbasin kõõluse ära. Sel aastal pidin alustama tagumises otsas, ei pääsenud stardikoridori sissegi. Sõitsin esimese tuhande sisse, olen sellega täiesti rahul.

Professor Mart Ustav rõhutas valimiskampaanias haldus- ja tugistruktuuri korrastamise, bürokraatia vähendamise vajadust. Paljudel on olnud erinevail põhjustel hambus ülikooli kants­­ler. Kas kantsler jääb samaks?

Ei ole kindel. Oleme arutanud küsimust minu toetajate ringkonnas, aga nüüd peab aruteluring laienema. Ülikoolile oluliste positsioonide täitmisel peavad saama kõik teaduskonnad, inimesed ja huvirühmad kaasa rääkida.

Mis probleeme on teile kantsleri vastutusalas silma jäänud?

Minu meelest pole mõistlik, et ülikooli välissuhted, puudutagu see tudengeid või institutsioone, on hajutatud kolme allüksuse vahel, nii et keegi ei saa aru, kes neid ikkagi lõpuks koordineerib.

Teine punkt on see, et institutsionaalset välissuhtlust, mis puudutab välisteadlasi ja
-külalisi, peab kindlasti koordineerima akadeemiline juht, olgu selleks rektor või prorektor.

Kas sõidate edasi praeguse rektori Volkswagen Phaetoniga või soovite uut?

See on ju hea auto. Ei, ma ei vaja uut.

Tagasi üles