Süütevedelik hakkab pähe ja tapab

Metanoolimürgistusega patsiendile tehakse metanooli imendumise takistamiseks maoloputus ning mürgiste ainete organismist välja viimiseks kasutatakse verepuhastust ehk hemodialüüsi. Üldintensiivraviosakonna juhataja Silver Sarapuu sõnul arstidel tööd jätkub. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli Kliinikumi üldintensiivraviosakonna juhataja Silver Sarapuu pani kaupluses tähele räsitud välimusega naist, kelle ainus ost varasel hommikutunnil oli süütevedelik.

«Ilmselgelt ei olnud see naine grillima minemas,» arvab Silver Sarapuu järele mõeldes, vihjates metanoolimürgistusega patsientidele, keda on tänavu üldintensiivraviosakonnas olnud neli. Neljast kolm on surnud.

Silver Sarapuu võib nuputada palju tahes, aga ta ikkagi ei tea, kuidas küll inimestele selgeks teha: süütevedelikud, klaasipuhastusvedelikud ning alkoholi aseained ei kuulu joogikokteilide hulka – need tapavad.

Eelmisel aastal oli Tartu Ülikooli Kliinikumi üldintensiivraviosakonnas metanoolimürgis-tusega patsiente 16 ehk umbes neli korda rohkem kui paljudel varasematel aastatel. Viis või kuus neist on lausa ise tunnistanud, et nad olid pruukinud süütevedelikku. Eelmise aasta patsientidest viis surid. Tänavune suvi alles algab.

Mida mitte juua

Metanooli ehk puupiiritust leidub lahustites, autotuuleklaasi puhastusvedelikes, süütevedelikes, kütuses, koduses puskaris.

Metanooli teeb ülimalt mürgiseks selle lammutamisel organismi tekkivad laguproduktid ehk sipelghape ja formaldehüüd. Tulemuseks on väga happeline keskkond ehk atsidoos, kus rakud ei suuda enam normaalselt toimetada. See toob kaasa taastumatud koekahjustused, kas närvi-, neeru- ja nägemiskahjustused või ajuturse, vererõhulanguse ja teadvusekaotuse kuni südameseiskumiseni välja.

Mürke, mida suule tõsta ei maksa, on aga metanooli kõrval teisigi.

Väga toksiline on etüleen­glükool, mida leidub antifriisi ja pidurivedeliku koostises. Loomulikult on mürgised kõik alkoholi aseained – odekolonnid ja tehniline piiritus. Mitte kõik, mis lõhnab nagu viin, ei ole viin ega kõlba juua.

Kui metanooli, etüleen­glükooli ja alkoholi aseainete mürgistuse juhtudele lisada joodava alkoholi ehk etanoolimürgistuse juhud, on eelmise aasta statistikanumber viimase kümne aasta suurim – kokku 20 juhtu.

Miks tõstab inimene suule süütevedeliku pudeli?

«See on odav ... Ja ikka selleks, et joovet saada,» vastab Silver Sarapuu, märkides, et sildil on sagedasti ju kirjas, et vedelik on valmistatud piirituse baasil ja kroonilist alkohoolikut julgustab niisugune kiri jooma.

Metanoolimürgistuse puhul loetakse eluohtlikuks juba 50 milliliitrilist annust. Kirjandusest võib leida aga juhte, kus inimene on ka 4 milliliitrit metanooli juues pimedaks jäänud, räägib Silver Sarapuu.

Uinudes saabub surmauni

Pärast metanooli joomist ei pruugi inimesel olla mingit muud tunnet kui tavaline joove. Ning kui ta on enne viina võtnud ja ka jätkab viinajoomist, siis on võimalik, et ta pääseb terve nahaga. Silver Sarapuu selgitab, et see on küll paradoksaalne, aga metanooli vastumürk on alkohol.

Nimelt lammutavad metanooli inimorganismis needsamad ensüümid, mis lammutavad tavalist alkoholi ehk etanooligi. Kui organismis on korraga nii etanooli kui metanooli, siis lammutavad ensüümid esmajärjekorras etanooli ja metanooli laguproduktide tekkimine lükkub edasi. Hea vedamise korral on seda inimest võimalik päästa.

Selle, kui hästi või halvasti üks või teine patsient loost välja tuleb, määravad joodud metanooli hulk, metanooli lammutavate ensüümide aktiivsus, mis on geneetiliselt ette määratud, ning loomulikult abi saamise kiirus ja tõhusus.

Mõnikord võib juhtuda, et inimene on pärast süütevedelikulonksu võtmist otsustanud joomise selleks päevaks lõpetada ja läheb magama. Mürgistusnähud tekivad tunni või kahe pärast ning sel juhul saab joodiku unest surmauni.

Teinekord läheb mürgistusnähtude ilmnemiseni aega paar-kolm ööpäeva ja inimene ei tule selle pealegi, et oksendamise ning õhupuuduse taga on paari päeva tagune kõva kräu, kus sai joodud nii seda kui teist.

Mis maksab ravi?

Üks keskmine päev üldintensiivraviosakonnas maksab Silver Sarapuu sõnul 1000 eurot. Selle summa moodustavad ravimite ja veretoodete maksumus, hemodialüüsid, operatsioonid ja protseduurid, samuti personali palgad.

Sarapuu jätkab, et kui patsiendil läheb «hästi», tal ei teki ei verevalumeid ega südame seiskumist, siis ei kesta ravi üldintensiivraviosakonnas üle paari päeva. Küll tuleb patsiendil veeta mõni lisapäev üldosakonnas.

Kui tekib tüsistus – aju saab verevalanduse ning patsient ei tulegi teadvusele –, võib lugu lõppeda eluaegse viibimisega mõnes hooldeasutuses ja raha kulub muudkui edasi. Kolmas võimalus on, et patsient sureb kiirelt.

Kõneldud teemaga tihedalt seotud on need patsiendid, kes satuvad kliinikumi haigestumise tõttu, kuid kelle tõbi ei ole põhjustatud mitte millestki muust kui alkoholi liigtarbimisest. Silver Sarapuu jutustab loo 44-aastasest kroonilisest alkohoolikust, kes sattus üldintensiivraviosakonda esimest korda tänavu veebruaris, kes on praeguseni haiglas ning on üldintensiivraviosakonnas vahepeal viibinud veel kaks korda.

«Tema peale on meie osakonna raviraha kulunud 46 000 eurot,» räägib Sarapuu. Arstil on silme ees teinegi patsient, kelle kõhunäärmepõletiku ravi läks eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul maksma kokku 95 000 eurot.

Küsimuse peale, kas keegi jääb nende lugude pärast ravist ilma, vastab Silver Sarapuu, et muidugi jääb. Ta peab silmas patsiente, kes on eluaeg ausalt makse maksnud, kuid kes siis, kui nendegi tervis vajab remonti, peavad näiteks plaanilise operatsiooni järjekorras ootama aastaid.