Ohtlike jäätmete käitlusele keskendunud firma Epler & Lorenz ehitab juba sügiseks Ravila tänava lõppu uue taaskasutatavate jäätmete keskuse, kus paneb muu hulgas käima Eestis uudse kottkompostimise.
Jäätmekeskus tõstab konkurentsi
30. mai 2012, 23:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna maantee alguses paikneva Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuse kõrvale, Ravila 77 kinnistule kavandatav jäätmekeskus hakkab sortima pakendijäätmeid, kompostima biojäätmeid ning suunama taaskasutusse ehitusjäätmeid.
Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenz tõdes, et üha tugevnev rebimine jäätmefirmade vahel sunnib tegevust mitmekesistama, otsima uusi rahaallikaid.
«Aga meie põhitegevuseks jääb ikkagi ohtlike jäätmete käitlus,» kinnitas Lorenz.
Ehitama juunis-juulis
Jäätmekeskuse ehitus algab paremal juhul juunis, halvemal juulis. Keskus läheb maksma üle miljoni euro, poole sellest katab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.
Püstitada tuleb kaks halli: pakendijäätmete sortimiseks ning jäätmete vaheladustuseks. Lisaks rajatakse platsid biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Õues ei kompostita aga lageda taeva all, vaid polüetüleenist hiigelkottides, mille läbimõõt on ligi kaks meetrit ja pikkus 60–100 meetrit.
«See kott on nagu suur vorst, millesse kompostitav materjal pärast segamist sisse pannakse,» kirjeldas Janis Lorenz. «Tehnoloogia pärineb Ameerikast, Euroopas kasutatakse seda päris palju Inglismaal ja Saksamaal.»
Õige temperatuuri tagamiseks ning metaani tekke vältimiseks õhustatakse hiidvorsti sisu sellesse peidetud vooliku kaudu. Janis Lorenzi sõnul sajuveed lagunemist häirima ei pääse ning lehk kotist välja ei tungi. 8–12 nädalaga peaks jäätmevorsti sisu olema küps mõne kuu pikkuseks järellaagerduseks.
Peamiselt näeb Epler & Lorenz komposti toormena umbes 1500 tonni haljastusjäätmeid aastas. Hästi sobiksid ka kodudes tekkivad orgaanikajäätmed, kuid nende eraldi kogumine pole Tartus veel korraldatud.
Lorenzi sõnul ei saa rääkida vaid konkurentide hinnavõitlusest, üksteiselt klientide ülelöömisest, sest eeskätt just olmejäätmetes peitub veel suur liigiti kogumise, sortimise ja taaskasutuse potentsiaal. Eriti käib see plastist pakendijäätmete, pandita klaastaara ning orgaanika kohta.
Ka Ragn-Sells laieneb
Vähem kui poolteist kilomeetrit Epler & Lorenzi jäätmekompleksist, Klaasi tänavas, sorteerib praegu ehitus- ja tööstusjäätmeid Ragn-Sells. Tänavu alustab firma pakendijäätmete sortimise halli ehitust.
«Oleme nii konkurendid kui partnerid, saame hakkama,» kommenteeris Ragn-Sellsi regioonijuht Vallo Jürisoo. «Kui majandus kasvab, kasvab ka turg, aga praeguse seisuga väga tõsist kasvu ilmselt tulemas ei ole. Meil oleks jõudu rohkem ehitus- ja tööstusjäätmeid käidelda.»