Kui rattapeost oli möödunud napid poolteist päeva, uuris Tartu Postimees, kuidas jäi sündmusega rahule klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk. Nagu selgus, ei näe ta puhkusest undki, sest juurdleb juba selle üle, mida paremini teha.
Tartu GP võib naasta Vallikraavi
Kuidas äsjane Estonian Cycling Weekend teie jaoks möödus?
Reede enne võistlust ja kogu eelnev nädal olid küll väga närvilised ja möödusid ootamatuste lahendamise saatel, aga kui stardipauk sai antud, siis hakkas kõik plaanipäraselt minema. Viimase hetke muudatused suures plaanis midagi rööbastelt ei viinud ja kokkuvõttes läks kõik hästi korda.
Niisiis jäite rahule?
Mis kõige tähtsam selliste suure rahvamassi ja avatud liiklusega üritustel – kõik osalejad ja pealtvaatajad jõudsid õhtul tervena koju, aga eks igal aastal jääb mõningaid asju silma, mida annaks lihvida ja paremini teha.
Millised korralduslikud nüansid lihvimist vajaksid?
Sellisel suurüritusel on ikka avastamist, et kuhugi on vaja lisavastutajat või vastutust hoopis mitme inimese vahel hajutada.
On mõni lõik, kus tegevust natuke alahindasime. Näiteks rattarallil oli selliseks kohaks Võru maantee ületuskoht Kambjas. Kuigi me teadsime, et see on liikluskorralduslikult kõige raskem koht, oli seisak oodatust pikem ning ligi 40 minutit ei saanud autosid risti läbi lasta, sest ratturid tulid katkematu voona.
Teist asja märkasin täna ise rattaga maalt linna sõites. Kahetsusväärselt palju prahti on tee äärtes maas. Seda me tahaksime tulevikus omalt poolt parandada – et oleks mugavam prügist lahti saada, siis kavatseme panna üles prügivõrgud, et sõitja ei peaks sihtima üht väikest prügikasti. Rulluisumaratoniks tahame selle juba toimima saada.
Kui mõttekohad kõrvale jätta, siis mis läks hästi?
Minul isiklikult on väga hea meel Rene Mandri laupäevase sõidu üle. Ühest küljest on tal viimastel aastatel palju ebaõnne olnud ja ta pole oma potentsiaali saanud kasutada, teisalt on ta meile korralduslikult nii nõu kui jõuga palju abiks olnud.
Tallinna–Tartu GP läks seekord läbi Jõgeva. Kuidas see õnnestus?
Peame nüüd Jõgeva rahvalt tagasisidet kuulama, aga see pilt, mis avanes Jõgeva vahefinišis, oli tõsiselt muljetavaldav.
Mul on kuri kahtlus, et seal võis olla rohkem pealtvaatajaid kui Tartus finišis. Väga tahaks esile tõsta ka Jõgeva politseinikke, sest nii innustunud ja tublid inimesed ei satu alati koostööpartneriteks.
Kui Jõgeva linn on koostööst huvitatud, siis läheb rada ka edaspidi sealt läbi?
Jah, kindlasti!
Mis saab teistest rajamuudatustest?
Palamuse–Luua lõik oli pikalt ette planeeritud ja minu arust on seal väga ilusad teed, mida mööda tahaks kindlasti edasi sõita, sest just need kohad on rattakantsid, kust lähedalt pärit ka Eesti oma tippratturid. Tundub küll, et jätame Piibe maantee rahule ja jääme sinna tiirutama, sest need teed on ka vaiksema liiklusega.
Laupäevasel Tartu GP-l ütlesite, et mõtlete ka linnasõidul rajamuudatustele.
Selle mõtte, et rada võiks jälle minna mööda Vallikraavi tänavat üles, panid mulle pähe Tanel Kangert, Rene Mandri ja Rein Taaramäe juba eelmisel sügisel. Muudatus oleks hea just meie ratturitele, kes pole ehk nii head sprinterid, kuid tugevad rasketel radadel. Kahju oleks sellest, et siis jääks Vanemuise tõus rajalt välja, see on hea koht just publikule.
Otsust veel ei ole, aga juhul, kui see käiku läheb, siis tahaksime Laialt tänavalt pöörata ära Rüütli tänavale ning üle Raekoja platsi Küüni tänavale ja sealt Vallikraavini sõita. Nii jääks ära ka Vabaduse puiestee kahesuunaline läbimine.
Millal otsuse langetate?
Ilmselt mitte enne sügist. Peame enne selgeks tegema, kas Rüütli tänava jalakäijate ala pingid on võimalik eemaldada nii, et sõitjatel ohutu oleks, ja kas see on võimalik mõistliku kulu eest.
Rattaralli rada läbiti seekord vastupidises suunas. Kuidas muutus vastu võeti?
Tundub, et hästi. Kümneid kordi läbitud rada tundus uus ja niipidi oli seda kergem läbida. See muutus oli küll Variku viadukti remondiga seoses peale surutud, aga et kõik läks hästi, siis õigustas ennast.